Harri Kingo - Diplomaatide abikaasad ja kaaslased
----
Eesti President vetostas seaduse, mis nende kahe vahele vahe teeb. Et polevat võrdset kohtlemist. Et diskrimeeritakse jne jms.
Reaalselt kedagi ei diskrimineerita. Kõikide diplomaatide abikaasad saavad võrdselt nn. "abikaasapalka" ja sellega on kõik korras. Kes pole abielus, selle kaaslane mingit "abikaasapalka" ei saa. Taas on nendesse isikutesse (kõikidesse mitteabikaasadesse) suhtutud võrdselt. Lihtsalt abikaasa pole identne mingi niisama elukaaslasega. Need on kaks erinevat isikute kategooriat. NB! - koosealuseadus pole meil kehtiv seadus - kooseluseaduse rakendusakte pole, pole ka kehtivat kooseluseadust.
Kui presidendi kõikide võrduse kõigiga loogikat järgida, siis võiks kestahes hakata endale nõudma diplomaadi kaaslaseks olemise eest tasu. Näiteks võiks seda tahta diplomaadi lapsepõlvesõber, armuke, mistahes kamraad ja terve vahmiil takkapihta. Ka diplomaadi koer võiks hakata saama diplomaadi
kaaslaseks olemise eest tasu - "koerapalka," mis võrdsustaks koera abikaasaga. Oleks ju loogiline, kui presidendi loogikat järgida? Oleks.
EV seadused ei samasta abikaasat ja mistahes muud kaaslast - lihtne, selge, korrektne. Kui president nõuab, et seadus need kaks - abikaasa ja kaaslase - samastaks, siis rikub president seadust ja vetostades vastava erinevust sätestava seaduse läheb president vastupollu Põhiseadusega, sest ta asetab enda ja oma tahte kõrgemaks kui seda on Riigikogu ja RK kui seadusandja tahe. Presidendi tahe aga ei saa põhimõtteliselt olla RK tahtest ülem.
President pole Riigikogust kõrgem institutsioon: mitte president ei vali Riigikogu, vaid Riigikogu valib presidendi. Riigikogu on otsene rahva tahe ja esindus, president on vaid Riigikogu eelistus - seeläbi on ta oma staatuselt rahvast ja Riigikogust madalam.
Lisaks on täiesti arusaamatu, kuidas president ühes seaduses tahab võrdsustada abikaasa ja elukaaslase, teises aga mitte. President on sel moel vastuolus Põhiseaduse, paljude seaduste ja... iseendaga! Ta on nagu maadleja matil, kes on iseendale teinud nupuvõtte ja lamab oma nupuvõttes abitult pikali, suutmata jalgele tõusta.
Et meie omaaegsed Põhiseaduse kokku kirjutajad ei tulnud selle peale, et abielu võiks defineerida ja mõista kuidagi teisiti kui mehe ja naise liitu, see ei tähenda, et me peaksime täna selle põhimõtte hülgama. Tol ajal et tulnud kellelegi isegi pähe, et abielu võiks olla midagi muud kui mehe ja naise liit. See omal ajal väga selge arusaam tuleb tänases kaootilises maailmas üheselt Põhiseadusesse kirjutada ja sarnased tobedused enam ei kordu.
