----
Kui me elame kapitalismis ja vaba turu tingimustes, siis see kehtib ka ajakirjanduse, sh. digiajakirjanduse kohta. Kui sinu väljaannet ei taheta, siis pole see ostja meelest piisavalt hea ja ta ei osta seda. Sa pead olema parem, et sind ostetaks. Selline on vaba turu põhimõte. Lihtne ju mõista.
Luues ajakirjandusele kunstlikke eeliseid rikume me ise vaba turu põhimõtteid. Reaalsus vabal turul on aga karm - seal jäävad ellu vaid need, kes pakuvad paremat ja odavamat kaupa. Määravad kvaliteet ja hind. Kes konkurentsile vastu ei pea, need lahkuvad.
Soodustuste tegemine ei tõsta mitte meie ajakirjanduse sisulist kvaliteeti, vaid lihtsalt pikendab ajakirjanduse juba pikalt kestvat agooniat. Lisaraha eraldamine ei tee ju kedagi ajakirjanikest targemaks, kui ta parajasti on. Rahaga pole ajakirjaniku mõtlemise ja arusaamise taset kuidagi tõsta võimalik.
Mõelge ise: kui mingil lehel oleks äkki 2 korda enam raha, ega siis sealsed ajakirjanikud sellest 2 korda arukamateks ja targemateks ei muutu. Parimal juhul nad lihtsalt kirjutavad 2 korda rohkem oma samal tasemel tekste. Või on toimetuses 2 korda rohkem samal tasemel kirjutajaid. Ongi kogu efekt. Ja see efekt on kvaliteedi mõtte null. Ajakirjandus ei alga ju rahast, vaid ajakirjanikust.
Vaadates tänast ajakirjandust ei näe ma mingit põhjust suurendada seda massiivset ideoloogilist propagandat, mida meile ajakirjanduse pähe esitatakse. Ja mida käesolevas artiklis millegipärast kvaliteetseks ajakirjanduseks nimetatakse. Nii rumalad enesekiitmised võiks siiski ära jääda.
Kui senine ajakirjandus inimesi enam ei rahulda, siis tuleb turult lahkuda. Koha täitavad teised. Ega informatsioon seepärast olematuks ei kao - pole vaja sellega kedagi hirmutada.
Samastada aga meie praegune ajakirjandus kultuuriga...!? Noh, trend on teine. Ajakirjandus on asendumas ideoloogiaga. Vastavalt omab ajakirjandus kultuuriga üha vähem ühist nimetajat.
