----
Läänemaailma tegelikud hädad ei alanud mitte Karl Marx'ist, vaid Hegelist ja tema filosoofiast. Täpsemini - Hegeli loogikast, mida ta oma filosoofiliste konstruktsioonide ülesehitamisel kasutas ja mille Marx üle võttis ning mida Marx omakorda oma teoreetilistes töödes kasutas. Hegel oma loogikast otseselt ise kusagil ei kirjutanud, kuid see läbib kõiki tema mõtteskeeme ja sealt Marx oma käsitlusmeetodi leidis.
Hegeli loogikast lühidalt: on olemas A ja B, need kaks vastanduvad ja sellest vastandumisest, sellest erinevusest A ja B vahel sünnib sünteesis C - midagu uut ja kõrgemat kui algsed A või B või nad koos. Nii toimib Hegeli järgi areng maailmas - see on vastandite võitluse ja sünteesi tagajärg üha kõrgemal arengutasemel. Seda käsitlust ja loogikat õpetati meile nõuka ajal sellises õppeaines nagu dialektiline materialism. Dialektiline tähistas siin just seda sama kahe antuse erinevusel põhinevat Hegeli loogilist arenguskeemi.
Just sellest A ja B sünteesist ja kõrgema C sünnist selles sünteesis tuletas Marx oma sotsiaalse teooria, kus A tähistas kapitaliste kui rõhujaid, B proletariaati kui rõhutavaid. Sellist A ja B mitte enam rahulikku, evolutsioonilist sünteesi vaid vastandumist nimetas Marx klasside võitluseks.
Marx, nagu Hegelgi, oskas mõista ja näha esmaselt nende kahe teineteist tingiva antuse vastandumist. Vastandumine oli nii Hegeli kui Maxi algtees - aksioom. Hegelil selle pehmemas variandis, mis realiseerus ja lahenes sünteesis, Marxile oli see vastandumine aga põhimõtteline, vastast otse hävitav. Kuid see oli Marxi jaoks siiski igati nö. positiivne vastandumine, mis võttis sotsiaalses keskkonnas klasside sõja ja revolutsiooni vormi ja mis pidi lahenema aste kõrgemal tasandil - tasandil C. Tasand C oli Marxi jaoks kommunism. Seega oli vastandumine, revolutsioon ja sõda Marxi jaoks ajaloolise arengu paratamatus, objektiivne olemise seadus, et tõusta kõrgemale, kommunistliku sotsiaalse elu tasandile.
Poleks Hegel oma filosoofias sellist äbarikku tees-antitees-süntees põhinevat loogikat kasutanud (Hegel, muuseas, laenas selle A ja B vastandumise ilmselgelt Aristoteleselt - kahevalentse loogika isalt, Hegeli enda lisanduseks jäi selles kahesuses selle kolmanda ja kõrgema C sünni postuleerimine), poleks Marxil olnud, mida sotsiaalsele keskkonnale kohandada ja poleks olnud kogu seda meeletut klassivõitlust, revolutsioone ja tapatalguid kommunismi nimel. Hegeli loogikata ja Marxi õpetuseta polnuks Leninil, mida oma tegevuse juhiseks võtta ja meie maailm võiks täna olla väga palju parem koht elamiseks.
OK, see selleks, et selgitada, kui oluline on loogika. Ja milliste jubedusteni võib vilets, arenematu ja puudulik loogika, nagu see oli Hegelil, meid reaalselt viia. Tänase maailma hädad ja pahed ei alga tegelikult Karl Marx'ist. Need algavad Hegelist ning tema puudulikust loogikast.
