Harri Kingo - Kirikukellad
----
Minu jaoks on kirikukellade äkitsene arusaamatu helin häda ja õnnetuse kuulutus. Ma ei tea, mis ajalooraamatutest ma olen seda lugenud ja mis filmidest ma olen seda näinud, aga kui rahvast tabas häda, siis helistati kirikukelli ja kutsuti rahvast üles hädale vastu astuma. Selline assotsiatsoon on minust ilmselt juba lapsepõlvest. Kui nüüd äkki hakkavad kirikute kellad helisema, ei läbi mind mitte rõõmuvärinad, vaid mööda selgroogu jooksevad külmavärinad. Sest minu teadvuses ütleb, et kusagil on midagi väga valesti. Minu kõrvadele kõlab see äkiline kellahelin keset päeva nagu kiirabi või tuletõrje sireen.
OK, see on vaid minu isiklik assotsiatsioon, pärit mu lapseaja lapselikust maailmast.
Mõtlen, kas kirik ei peaks leidma teise tee ja võimaluse, kui kirikul on midagi rahvale öelda? Kas tasub kohe paanikanuppu pressida? Seda üle kogu riigi, kus vaid kirik ei seisaks? Ehk on olemas ka seletavad, selgitavad sõnad - seda enam, et kõik meediakanalid on avatud ja valla - koroona pole neid sulgenud?
Näib, kirik teeb selle aktsiooniga endale lihtsalt reklaami. Ja asetab ennast ja oma kogudused ka kõrgemaks ning etepoole kõiki teisi. Sest on selge - viirus ei hooli ei hoonete nimetustest ega kellegi motiividest ning eesmärkidest, olgu need pühad või mitte. Viiruse ees oleme me kõik absoluutselt võrdsed - see ähvardab meist igat vaatamata tema usulistele, poliitilistele või sotsiaalsetele eelistustele. Kui on rahva kogunemine, siis on see alati ja üheselt ohtlik.
Olles loogiline: kui me avame kirikud jumalateenistusteks ehk siis rahvakogunemisteks, siis peaksime me avama ka kõik teised rahva kogunemise kohad kõikideks võimalikeks tegevusteks, olgu see siis majanduse, kultuuri või meelelahutuse valdkond. Olgu see mistahes. Kui ikka kõik ja igal pool täidavad 2 + 2 reeglit, me peaksime ka igasugused muud piirangud kõigile koheselt lõpetama. Kui kirikutele seda lubatakse, miks siis teistele ei lubata!?
Oh jah. Meie kirikud ei ole oma nõudmiste ja propagandaga kübeme eest loogilised. Loogiline oleks muu kui see kellade helistamine: kirikud pole ei eelistatud, kuid pole ka viimased, kui jutt on avamisest ja rahvakogunemistest. Kui on aeg küps ja pandeemia taandunud, avatakse kohad vastavalt seal kogunevate inimeste hulgale, tihedusele ja reeglite järgimise tagatusele. Ma ei näe siin vähimatki võimalust eelistada selles kirikuid. Sama hästi võiks eelistada kinosaale, teatreid, avalikke saunu, olmekaupade ostukeskusi, spordivõistlusi, klubisid, mistahes kultuuriüritusi, öiseid diskosid jne jms. Miks kirik on äkki see ainus ja eelistuse saama pidav - nö. õigustatud nõudleja!?
Jätke oma kellad heistamata. Jätke oma propaganda ja enesereklaam tegemata. Jätke oma erilisus rõhutamata. Olge mitte esimesed, kes rahva tervisest ei hooli, vaid olge need, kes hoolivad kõige enam. Ma mõistaks kirikuid, kui nad oleksid viimased, kes oma uksed rahva kogunemistele - jumalateenistusteks avavad. Ma ei mõista kirikuid, kui nad tahavad olla esimesed.
Kirikute praegune nõue olla kas täiesti priid piirangutest või olla eelistatud seisundis pole millegagi õigustatud. See on otse vastupidine sellele, mida ma kristlasena kirikutelt ootan - vastupidine targale ja siirale rahva tervisest hoolimisele.
