----
Mul on veidi kahju neist politoloogidest. Igal nädalal (või igal kuul) saavad nad uued numbrid enda ette (mis iseenesest on kaheldava väärtusega) ja seistes silmitsi nende numbrilisel kujul esitatud faktidega, peavad nad kiiresti konstrueerima mingi uue usutava teooria, mingid uued loogilised põhjendused, mingid uued kõikehõlmavad kontekstid, paradigmad ja teooriad, miks need numbrid on just sellised, nagu need on. Politoloogide töö on seeläbi igavene lausa kunstiline loomeprotsess, mida võiks võrrelda luuletaja tööga. Luuletaja asi on konstrueerida sõnadest uus luuletus, politoloog peab numbritest konstrueerima uue pildi reaalsusest - uue reaalsuse. Ja nii päevast päeva.
On selline politoloogia aga teadus? Vaevalt. Teadus oskab ette ennustada, mis on tagajärg ja tulemus, kui mingi asjade algseis on teada. Politoloogil on asjade algseis teada - need on värsked uuringutulemused. Kuid politoloog on võimetu ennustama homseid numbreid või seda, mis juhtub nädala, kuu või aasta pärast. Nad saavad luua ja leiutada vaid teooriaid mineviku kohta, et miks on, nagu on. Kuid nad on võimetud ütlema midagi tuleviku kohta.
Politoloogid on nagu majandusanalüütikud, kes elavad üksnes tagant järele tarkusest - nad seletavad suurepäraselt ära, miks börs eile kukkus... aga nad on võimetud ütlema, mis juhtub börsil homme. Kogu oma tagant järele tarkusega pole majandusanalüütikud olnud võimelised praktiliselt midagi ette ennustama - ei ühtegi suuremat kriisi. Ainus nende "teaduslik" tõde on ennustus, et "Kriis tuleb!" Tulebki. Aga see on sama palju väärt tõde, kui teatada keskpäeval, et "Öö tuleb!" Tulebki.
Sama politoloogide kohta - kogu nende tarkus on tagant järele tarkus, mis paraku ei võimalda neil tulevikku isegi mitte aimata. Ja see võimetus paneb mind kahtlema ka nende tagant järele tarkuses ja olnu tõlgendustes.
Eks nad ühed jutupaunikud ja sõnakunstnikud ole, kui seda rahvalikult öelda. Ilmajaama ennustused homse ilma kohta on 10 korda täpsemad, kui kogu politoloogide jutuvada. Kohvipaksu pealt ennustused, pendlimeeste seletused ja kristallkuuli vaatajate sisekaemused aga on kordi täpsemad veel.
Olgu sellega. Lähen ja teen endale oma hommikukohvi. Õigemini - teen teile. Sest pärast ütlen teile kohvipaksult, mis homme juhtuma hakkab. Midagi head ärge lootke. Tean ette: "Kriis tuleb!"
Juhan Kivirähk: koalitsioon näib sobivat kõige rohkem EKRE valijatele ERR
Arvamus
Juhan Kivirähk, Turu-uuringute AS-i uuringujuht
Juhan Kivirähk
Juhan Kivirähk Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Alati, kui mõne erakonna reiting võrreldes eelmise kuuga paari või kolme protsendi võrra muutub, tekib kiusatus neid muutusi põhjendada mingite sisepoliitikas aset leidnud ja laiemat tähelepanu pälvinud sündmustega, kommenteerib Juhan Kivirähk erakondade värskeid reitinguid.
Nii võiks ju arvata, et Reformierakonna poolt augusti lõpul ette võetud ebaõnnestunud katse umbusaldada peaminister Jüri Ratast tingis nende reitingu languse 34 protsendilt 32 protsendile.
Seevastu EKRE sattumine avaliku kriitika alla seoses isa ja poeg Helme poolt algatatud intriigiga politseijuhi Elmar Vaheri tagandamiseks andis vastupidise tulemi ning EKRE toetus hoopis tõusis 16 protsendilt 19 protsendile.
EKRE on otsekui uus Keskerakond
Praegu Eesti kõige ebapopulaarsema erakonna seisuses olev EKRE on otsekui uus Keskerakond – massiivse avaliku kriitika alla sattudes nende valijad koonduvad ja reiting hoopis kosub.
Kuid muutustel on ka märksa lihtsam seletus. Kuna sotsioloogilisi küsitlusi viiakse läbi juhuvaliku abil moodustatud elanikkonna mudelil, siis tuleb alati arvestada statistilise veaga. Iga küsitluse valim on ju eelmisest erinev ning maksimaalne lubatud viga võib ulatuda kolme protsendini. Seega võivad väikesed kõikumised erakondade reitingutes olla tingitud hoopis sellest asjaolust.
Küll aga võib erakondade pikemaid toetustrende jälgides öelda, et riigikogu valimistest alates on tõusujoones liikunud Reformierakonna reiting, seevastu Isamaa on kaotanud pooled neist valijaist, kes neile valimistel hääle andsid. Septembri küsitluses sai Isamaa hääli vaid kuuelt protsendilt valijatest.
Palju on räägitud ka Keskerakonna toetuse langusest, kuid võrreldes valimistel saavutatud 23 protsendiga ei ole praegune 21 protsendine toetus oluliselt erinev. Küll aga on Keskerakonna toetus oluliselt madalam sellest, mida näitasid valimiste eelsed küsitlused.
Kantar Emori küsitlus näitab valitsuserakondade toetuse kasvu
Nii võibki öelda, et keskpartei pole kaotanud oma valijaid mitte valimiste järgselt, vaid juba enne valimisi – sel kriitilisel hetkel, kui Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ümber toimuv vaidlus nende valimiskampaania täielikult halvas. Just seetõttu ei tulnud suur osa venekeelseid valijaid valimiskastide juurde, just seetõttu jäi Keskerakonnal saamata nii kindlana tundunud valimisvõit.
"Suurim on Keskerakonna reiting endiselt ka pensioniealiste valijate hulgas, kuid ka siin on näha toetuse langust."
Eelkõige ongi Keskerakond kaotanud oma venekeelseid valijaid, ehkki nende toetus vene valijate seas on endiselt suurim – 57 protsenti. Suurim on Keskerakonna reiting endiselt ka pensioniealiste valijate hulgas, kuid ka siin on näha toetuse langust. Küllap mõjutab seda järjest selgemaks saav tõsiasi, et erakorralist pensionitõusu Ratase valitsuselt oodata ei tasu.
Teised eelistused
Oma uuringus esitame me küsimuse ka selle kohta, millised on valijate teised eelistused ehk milliste erakondade poolt nad oleksid valmis veel hääletama. Samuti seda, mis erakondade poolt nad mitte mingil juhul valimistel häält ei annaks.
Kui vaadata vastuseid nendele küsimustele valijate esimeste eelistuste lõikes, siis võib välja tuua erakondade grupid, mille valijad vastastikku teisi eelistusi jagavad ning mille suhtes kõige vähem vastumeelsust väljendatakse.
Selliseks unelmate koalitsiooniks võiks praegusel juhul olla Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 koalitsioon, mille summaarne toetus on 46 protsenti – nii nagu ka valitsuskoalitsiooni erakondadel. Paraku ei kuulu Eesti 200 riigikokku, vaid esindab parlamendivälist opositsiooni.
See, et Reformierakonna valijad on valmis hääletama ka sotsiaaldemokraatide poolt ning vastupidi, näitab, et opositsioon praegusele valitsuskoalitsioonile ei ole seotud traditsioonilise vasak-paremskaalaga, vaid on väärtuspõhine.
Valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade puhul on ühiseid väärtusi vähem märgata. Nende parteide valijad mõõdavad teisi valitsuserakondi sageli skeptilise pilguga: Keskerakonna valijaist ei hääletaks kindlasti EKRE poolt 42 protsenti, Isamaa valijaist 46 protsenti. 31 protsendile Isamaa valijaist ei sobi ka Keskerakond.
Isamaa valijate kõige sagedasemaks teiseks eelistuseks on Reformierakond (49%), Keskerakonna valijatel sotsiaaldemokraadid (29%). Praegune koalitsioon näibki sobivat kõige rohkem EKRE valijatele, kes saavad aru, et muid võimalusi nende lemmikparteil valitsusse kuulumiseks ei oleks. 39 protsendi EKRE valijate teiseks eelistuseks on Isamaa, 38 protsendil Keskerakond.
Toimetaja: Kaupo Meiel
