Ideaalis ma näen, et Eesti võiks olla ei idas, ei läänes, vaid mingi ise olev ja ise seisev põhjamaine Singapur. Pisike, aga võimas.
Kuid et olla see põhjamaine Singapur, selleks vajame me tohutuid muutusi nii oma teadvuses kui oma riikluses. Kahjuks pole me sellist pööret võimelised tegema. Me oleme liiga seotud läänega, meie mõtlemine on liiga stagneerunud olemasolevateese läänelikesse mõttemallidesse, mida me ei suuda ületada. Me ei saa selle pöörde ja suunamuutusega hakkama. Meie majandus-poliitiline keskkond ja me ise oma kivistunud mõtteskeemidega oleme selleks pöördeks kaks ületamatut takistust.
Nii me jäämegi kõlkuma kahe halva - ida ja lääne vahele, mis kumbki ei too meie igatsetut, suutmata ennast päästa ja ennast suureks teha.
