Harri Kingo - Rahuriik on võimalik, aga...
----
Kui opositsioon, kartellimeedia ja president loobuks räigest konfrontatsioonist valitsuse ja esmaselt EKRE-ga ning oleksid veidigi koostööaltid ja konstruktiivsed, me elaksime siin Eestis rahuriigis. Aga nii opositsioon, kartellimeedia kui president on koostöö ja konstruktiivsuse asemel valinud sõja, vaenu ja vihkamise. Kannatame selle sõja käes me kõik.
Miks ma väidan, et sõda lähtub just opositsiooni, kartellimeedia ja presidendi poolelt?
Aga sel lihtsal põhjusel, et EKRE-l pole mingit sõda vaja. Ta on oma koha päikese all endale kindlustanud, on valitsuses ja tema huvides on mitte sõdida, vaid tõestada tegudega, et ta saab valitsuses hästi toime. Teod on parim reklaam igale erakonnale. Sõda on vaja opositsioonijõududele, sest nemad on oma kohast päikesea all ilma ja nad arvavad, et sõda, vaen ja vihkamine on see, millega nad endale oma kohad tagasi võidavad.
Ma pakuks neile targema tee: konstruktiivsuse ja koostöö. Sest kui sa jääd rahvale silma oma headusega, siis on sul lootust olla valimistel edukas. Kui sinu kogu tegevus on aga kantud üksnes vaenust ja vihkamisest, sa vaid kaotad poolehoidjaid.
Opositsioonijõud peavad ise teadma, mida nad teevad. Minu hinnangul on nad valinud vale tee, vale meetodi. Sõda, vaen ja vihkamine pole see kepphobu, millel pikalt ratsutades saaks võimu juurde tõusta. Rahval on oma intuitiivne vastumeelsus nende suhtes, kes sõda, vaenu ja vihkamist ühiskonda külvavad. On vastumeelsus vähemalt seni, kuni rahva süda on õiges kohas ja rahva mõistus on selge.
Et on, seda tõestas meile taas kord meie laulupidu. Pange laulupeo kõrvale hiljutine "Kõigi Eesti" kontsert sealsamas ja te näete selget vahet, kui palju on oma rahva ja maa põlgajaid, kui palju aga neid, kes oma isade maad armastavad.
Rahuriik on võimalik, aga sõda, vaen ja vihkamine meid selleni ei vii.
Kasutaja Harri Kingo foto.