Maritega võib nõustuda. Kaamera võimendab kõike sinus 10-kordselt. Ning kaamera ees pole võimalik teeselda head, tarka, meeldivat, sõbralikku jne jms. inimest. Kaamera ees tuleb see kõik reaalselt olla. Sest kaamera on julm - see näitab sind just sellena, kes sa päriselt oled. Niisiis, kui sa tahad olla vaataja jaoks hea, tark, meeldiv, sõbralik jne jms. inimene, sa peadki see kõik tegelikult OLEMA. Ja see teeb TV eetris olemise raskeks selle jaoks, kes seda ei ole. Kõikvõimalike positiivsete inimlike omaduste teesklemine eetris on praktiliselt võimatu - see teesklus nähakse koheselt läbi.
Siin ei aita isegi näitleja koolitus. Vastupidi - näitkela koolitus on suureks takistuseks olla eetris usutav. Miks? Aga seepärast, et näitleja kogu koolitus ja hilisem töö on olla keegi teine, kui ta tegelikult on. Mida enam suudab näitleja olla keegi teine - samastuda oma rolliga - seda parem näitleja ta on.
Seevastu TV-s esineja peab olema eetris tema ise. Peab olema aus. Peab olemagi see igati hea ja meeldiv inimene. TV eeter pole lava, kus tuleb kedagi teist mängida. TV eetris tulebki see hea, tark, meeldiv jne. inimene ise ja reaalselt olla. Selleks tuleb teha täpselt vastupidist, kui seda teeb näitleja - tuleb endast kõik oma mängud, rollid ja teesklemised ära jätta. See on raske tee ja pikk õppimine, et see tõeliselt hea inimene endast üles leida ning julgeda olla maailma ees just see, kes sa tegelikult oled.
Mäletan, mingil ajal mõned aastad tagasi (kas mitte siis, kui ETV sai 60?) olid ETV-s saatepäeva juhtideks näitlejad. Vaatasin nende otseeetris olemisi ja pean tunnistama: nad kukkusid selles rollis praktiliselt kõik läbi. Just seepärast, et nad näitlejatena tulid ja mängisid oma rolli. Ja nad ei olnud need, kes nad oleksid pidanud olema. Nende mäng, nende diktori etendamine oli suht hale vaadata. Sest oli selge - see on võlts, see on mäng, see on etendamine.
Näitleja õpib pikalt olema keegi teine, kui ta on. Ning selles seisnebki ka kogu tema töö ja meisterlikkus - oskuses olla keegi teine, kui ta on. TV saatejuht peab õppima palju raskemat meisterlikkust - ta peab õppima olema see, kes ta tegelikult on. Näitleja peab õppimia midagi endale juurde, TV saatejuht peab õppima endast kõige välise ja liigse ära ja maha panemist. Ta peab olema eetris nö. alasti. Siis on ta see, kes ta on - ehe, aus, siiras, tõeline. Ja ta peab siis iseendana olemagi see tõeliselt hea, tark, avatud, siiras, meeldiv jne. jms. Alles siis teda usutakse ja usaldatakse.
Minu jaoks oli töötamine ETV-s elu üks suuremaid, raskemaid, pikemaid ja sügavamaid koolitusi. Kõik need aastad TV-s olid minu pikk teekond tegeliku iseenda juurde.
