Mind hämmastab alati, kuidas mõni inimene äkki lolliks läheb ja hakkab mingit absurdi seletama. Ühe isiku ärapööramist võib kuidagi veel kuidagi mõista, aga kui ära pöörab suur hulk inimesi ja korraga, siis on see fenomen mulle mõistetamatu.
Olgu siin näiteks meie oma ühiskonnast kasvõi Tsahkna projekt "Eesti 2.0," mis on otse jabur, aga mille poolt hääletas terve IRL ja mida pole ükski teine erakond julgenud kritiseerida. Ma pole vähemalt selisele kriitikale peale sattunud. Mis hämmastav - see "Eesti 2.0" on tänase Isamaa alusdokument senini! Ja ei loe, et see näeb ette ca 700 000 migrandi toomist Eestisse (et eestlasi oleks ikka 2 miljonit) ja sellega eesti rahva hävitamist.
Et suur hulk inimesi on võimelised kõik koos lolliks minema, eks selle näiteid ole tuua ka maailmast ja otse lähiajaloost. Lolliks mindi kollektiivselt, terve ühiskonnaga nii Stalini Venemaal kui Mao Hiinas, enne seda aga Hitleri Saksamaal. Igal pool võeti omaks miski ideoloogiline absurd ja selle alusel siis ka tegutseti - tapeti neid, kes jäid tervemõistuslikeks.
Rahva selline meelemuutus ongi seletatav ideoloogilise taustaga. Ideoloogia aga ei teki ise, vaid lähtub valitsevast võimust. Nii on meie tänastele noorematele antud ideoloogia, mille kohaselt iga arvamus on iseenesest väärtus ja mistahes arvamuse peale tuleb seepärast noogutada ja seda aktsepteerida - kui on arvamus, siis on see väärtus. Oma arvamuse omamine on inimõigus ning seda inimõigust ei tohi väärata jne.
Sisuliselt õpetab selline ideoloogia tõe ja väärtuste totaalset relatiivsust. Nii on isegi käibele läinud (loodan, et pooleldi naljatamisi mõeldud) väljend "alternatiivne tõde" ja "alternatiivne fakt." Valetaja või niisama rumal inimene ei eksi - ta esitab vaid alternatiivset tõde, lähtudes alternatiivsetest faktidest. Ja seda kõike peab aktsepteerima! Sest tal on tema isiklikud alternatiivsed väärtused, millest ta lähtub.
Näide: tõde ja fakt on, et maakera on ümmargune. Alternatiivne tõde ja alternatiivne fakt aga ütlevad, et maakera on lapik. Ja kõigil on õigus! Või siis alternatiivne tõde, et sugu on vaid inimese sotsiaalne konstruktsioon. Jne.
100 aasta pärast, kui me taas ühiskonnana adekvaatseks ja kaineks saame (kui ikka saame?), ei jõua me tänase ajastu lollusi ära imestada.
