Harri Kingo Söest briljandiks
Kui ma sain ca 45 aastat vanaks, sain ma teatava ahastusega aru, et mul pole lootustki olla kursis kogu uue teabe ja tehnoloogiaga, et mida kõike maailmas muudkui avastatakse ja leiutatakse. Sain aru, et oma teadmiste ekstensiivne laiendamine pole see tee, mida ma saaksin ja peaksin käima. Sest see on lootusetu.
Mõistsin, et mu tee peab olema teine. Oma olemas olevad teadmised tuleb mul seostada harmooniliseks tervikpildiks. Tuleb üles leida see harmoonia, piltlikult: selle harmoonia valem. See ei tähenda enda sulgemist uuele. See uus laekub edasi ja minust sõltumatult. See tähendab lihtsalt oma fookuse teadlikku suunamist oma teadmiste ekstensiivselt laiendamiselt ja endasse kuhjamiselt juba olemasolevate teadmiste kooskõlastamisele ühtseks, terviklikuks ja harmooniliseks maailmapildiks.
Piltlikult - kui mu teadvus sarnanes varem musta söetükiga, kus süsiniku (element C) aatomid olid laiali paigutatud täiesti kaootiliselt, siis mul tuli neist samadest "kaootilistelt laiali olevatest süsiniku aatomitest" (ehk siis oma teada olevatest teadmistest) moodustada midagi briljandi sarnast - korrastatut, selget, puhast, terviklikku.
Nii söe kui briljandi keemiline koostis ja valem on täpselt sama: C. Kõik sõltub süsiniku aatomite seostatusest, nende struktuurist, selle süsiniku aatomite maksimaalsest korrastatusest. Kaose korral süsiniku struktuuris saame me musta ja tuhmi tüki sütt. Korrastatuse puhul aga saame täpselt samadest süsiniku aatomitest (C) imekauni ja sellele langevat valgust maailma kiirgava briljandi.
Märgake - ei loe, kui suur on see esialgne tükk sütt, mis tahab briljandiks muutmist. Paradoks: suuremat tükki musta sütt briljandiks muuta on isegi raskem! Siin loeb muu: olgu see esialgne tükk musta ja tuhmi sütt kui väike tahes, kui see õnnestub muuta briljandiks, siis see ongi briljant - ilu, harmoonia, selgus ja korrastatus, mis jagab talle langevat valgust maailmale alati kaunilt.
Kui nüüd sellele algsele tillukesele kristallile lisandub uus teave, siis iga uus infokild (teabe aatom) asetub edaspidi juba ise talle määratud ainuõigele kohale. Kes on vaadelnud kristallide kasvamist (olgu need või soolakristallid soolases vees), see teab, kuidas see ime toimub.
Sama ime toimub inimteadvusega, kui selle keskmes on kasvõi imepisike algne briljant - see imepisike korrastatud kübe hakkab tema ümber olevat tuhmi ja pimedat kaost vaikselt korrastama, muutes teadvuse lõpuks kalliskiviks. Ning see kõik toimub loomulikult, vaikselt, rahulikult, ilma vähimagi pingutuse või võitluseta inimeses ja maailmas tema ümber.
Niisiis, loeb see esmane ise endas saavutatud teadvuse kvaliteet - see kasvõi kübe söest muudetud kalliskivi inimteadvuse keskmes. Ja mitte kvantiteet - üha suurem kuhi musta ja tuhmi sütt.
Selline oli minu teelahe omal ajal. Ja ma arvan, ma valisin seal teelahkmel teadlikult õige edasi minemise suuna.
Harri Kingo Söest briljandiks
Arvamus
TRENDING
