----
Tiido üllatas, kui ta teatas oma tagasiastumisest ja selle põhjustest. Tema ootamatul tagasiastumisel oli tema sõnade kohaselt kaks põhjust: esitaks - ta on juba vana, ja teiseks - ta pole nõus koalitsiooni poliitikaga, eriti just EKRE omaga.
Ma ei kirjutakski sellest, kui tema põhjendused poleks minu silmis küsimusi tekitavad.
Esiteks - oma vanusest on Tiido ise väga teadlik ja ma ei näe selles põhjust äkki selline samm teha. Diplomaadid roteeruvad kogu aeg vist (mälu järgi 4 aastase perioodi tagant) ja olnuks igati mõistetav, kui ta oleks oma aja Soomes ära olnud ja perioodi lõppedes oma karjääri ka lõpetanud. Millegipärast otsustas ta seda teha üleöö, nö. poolel teel. Ma kahtlen, kas teadlikkus oma vanadusest ikka saabus talle üleöö. Selle aja, mis tal oma töö lõpetamiseni Soomes jääb, oleks ta rahulikult võinud Soomes olla. Ta ei vananenud üleöö ega kaotanud üleöö ka oma võimet Eestit esindada.
Teiseks - eks Mart Helme lausest Soome peaministri kohta on juba üksjagu aega möödas. Oleks Tiido tagasiastumine tulnud vahetult pärast seda, ma ehk oleks teda uskunud. Praegu näib see mulle väga hilinenud reageeringuna ja see paneb mind Tiido siiruses kahtlema. Pealegi ei saa üks pillatud kõrvaline lausejupp hävitada kahe riigi pikki häid suhteid - midagi sellist väita pole loogiline ja see väide on absurdne. Puuduvad ka igasugused andmed Soome ja Eesti äkki märgatavalt halvenenud suhetest - on vaid paljas ja katteta Tiido väide.
Kolmandaks - diplomaatidel on tavaks olla riigi teenistuja ja vastavalt on tavaks mitte teha oma riigi poliitika kohta omapoolseid isiklikke poliitilisi avaldusi. Kui seda tehakse, siis peab asja taga olema mingi väga mõjuv põhjus või plaan.
Arvan (ja see on vaid minu isiklik oletus), et Tiidole pakuti võimalust nö. "minna poliitikasse." Tõenäoliselt on pakkuja Reformierakond. Ning praegu on kõige sobivam aeg Tiidole oma ameti maha panna ja hakata vaikselt valmistuma Riigikogusse saamiseks. Ju ta on ise oma tuleviku ajaskaala läbi arvutanud ja seda on teinud ka Reformierakond, nähes Tiidos kedagi, kes võiks Reformierakonda valimiste eelsel ajal ja valimistel tugevalt toetada. Ja loomulikult tasuna siis pälvida ka koha Riigikogus. Olles suursaadik oleks Tiidol võimatu osaleda Eesti sisepoliitikas. Ameti maha pannuna on tal aga selleks kõik võimalused olemas.
Olen Tiidost alati lugu pidanud just tema äärmise loogilisuse pärast ja ma ei usu ilmaski, et Tiido võiks tema mingeid talle elumuutvaid otsuseid emotsionaalselt pinnalt. Selle välistab ka tema pikk karjäär ajakirjaniku ning hiljem diplomaadina - mõlemad ametid nõuavad võimet oma isiklik tundeelu maha panna ja olla lähtuv loogilisusest ja arukusest. Loogiliselt asju vaagides on selge, et kumbki kahest värskest partnerist - nii reformierakond kui Tiido - nopib siit oma võidu. Teist loogikat ma toimunus ei näe. Kui keegi näeb, eks valgustage mind.
Astades ennast Tiido ja Reformierakonna positsioonile, siis see on tõepooles nii talle kui opositsioonile hea diil. Tiido oleks opositsiooni poolel poliitikas tegija.
Halb on vaid üks - kõike head ja ilusat siin maailmas ja oma elus ei saa toimetada vale ja varjamise abil. JOKK-loogikast lähtuvalt on kõik ülimalt korras. Probleem Tiido ja Reformierakonna jaoks on selles, et rahvas ei vaata ega hinda oma riigis toimuvat kellegi isiklikest ja kavalatest JOKK-skeemidest lähtuvalt.
Niisiis, arvan, et Tiido isiklikud ja Reformierakonna poliitilised teed ühinesid ja nende kahe toimub väike win-win mäng. Arvan ka, et Tiido ei astunud tagasi mitte tema nimetatud põhjuste, vaid nende kahe salajas hoitud plaani pärast. Kahjuks on põhjus kokku luuletatud, plaan väga viletsalt varjatud. Ausus olnuks parem.