Harri Kingo - Vihanarkomaania
----
Kunagi lugesin, et teadlased on uurinud kurjust, vihkamist. Ja on avastanud, et kui keegi on teise vastu kuri, vihkav, negatiivne mistahes vormis, siis sellest negatiivsusest jõuab teise inimeseni vaid ca 5%. Seevastu 95% negatiivsust saab sellisest teost see vihkaja, endast kurjuse välja valaja ise. Kuri sõna on suuresti teisele nagu hane selga vesi, kuid see laastab seda kurja isikut ennast, kellest kurjus lähtus.
Kurjus on nagu alkohol või narkootikum: olles kellelegi midagi kurja öelnud, tekib sellest hetkeline heaolutunne, võidurõõm, kaif, rahuldus, et "Aga ma panin talle!" Kuid see eufooria oma tehtud kurjusest kaob kiiresti. Et oma nauding uuesti saada, tuleb seda kurjust korrata ja korrata - olla üha uuesti kuri.
Paraku - mida sa järjest teed, see saab sulle harjumuseks, saab sulle vajaduseks. Ka siin on otsene paralleel alkoholismi ja narkomaaniaga - inimene tahab oma kurjusest saadud eufooriat üha ja uuesti nautida ja ta võib jääda sellest eufooria hetkelisest seisundist teatavasse sõltuvusse. See aga on laastav, sest teada ju: mida sa kogu aeg mõtled, ütled ja teed, see saab sulle õige pea harjumuseks, omaseks ja selliseks sa ise muutudki.
Pole nii, et mida enam inimene endast kurjust välja valab, seda enam ta kurjusest vabaneb ja seda vähem temasse kurjust jääb. Inimene pole anum ja kurjus pole vedelik, et kui seda anumast üha enam välja valada, siis jääb seda anumasse üha vähem ja see saab ükskord üldse otsa. On vastupidi - mida enam sa endast kurjust välja annad, seda kurjemaks sa ise muutud.
Taas analoogia joomarluse ja narkomaaniaga: pole võimalik, et mida enam inimene alkoholi joob ja ennast narkot täis süstib, seda vabam on ta alkoholismist ja narkomaaniast. Ikka vastupidi on: seda enam muututakse alkohoolikuks või narkomaaniks.
Kurjus ongi narkootikum. Olge sellega väga ettevaatlikud: see laastab ja tapab teid sama kindlalt kui alko ja narko. Just teid, ja üldse mitte seda, kelle vastu te kuri ja vihkav olete. Kas pole - kes joob ja süstib, see joob ja süstib surnuks ikka iseenda, mitte kellegi teise, jah?
