Et ajavahemikus 1992 – 1996 ei tahetud ennistada Eesti ri-igielu olukorda, mis oli kehtinud augustis 1939, on ebameeldiv saladus, mida pole senini avaldatud. Otse vastupidiselt on Eestit järjekindlalt juhitud 30 aastat ka-herahvuselise riigina, justkui teadmata, et suurearvulise teise rahvuse oli tekitanud NSVL oma kodanike annekteeritud Eestisse elama saatmisega ning Eesti üheks NSV Liidu haldusüksuseks muutmisega. Eesti Vabariik oli enne Teise maailmasõja algust olnud teiste riikide poolt tunnustatud demokraatlik rahvusriik, kes jäi sõjas erapoole-tuks. Detsembris 1945 loodud Ühinenud Rahvaste Organi-satsioon (ÜRO) oleks pidanud oma põhikirja kohaselt nõudma ENSV Liidul lõpetada Eesti annekteerimine aastal 1950: sest Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastasti-kuse abistamise pakti kohaselt oli NSVL kohustunud oma sõjaväe üksused hiljemalt tollel aastal Eestist välja viima. Seda kohustust NSVL ei täitnud ning Punaarmee võitles Eesti maa-alal natsi-Saksamaa vägedega ajavahemikus 1941 – 1944 Eesti erapooletuks jäämist rikkudes ning Eestile inim- ja varakaotusi tekitades. NSVL jäi Eestit annekteerima aastani 1992 ning võis kõik Eesti maa-alal langenud sõdurid viia kodumaa haudadesse, kuid seda ei tehtud – ilmselt kinnitamaks, et Eesti on vabatahtlikult soovinud olla osa NSV Liidust.
Nüüd on Eestis hakatud arutama, kas 75 aastat tagasi siia-sinna Eesti mulda maetud NSV Liidu sõdurite säilmed tuleks Kaitseväe kalmistule ümber matta. NSV Liidu poolt eesti rahvale ja riigile tehtud räigete kuritegude alusel ei saa Eesti olla kohustatud NSV Liidu langenud sõdurid või nende säilmed ümber matma: eestlasi lausa mõis-tusevastaselt solvates Eesti kaitseväe kalmistule. Eesti võib oma naabril lubada säilmed välja kaevata ja kasutusel olnud maa-ala ümbrusega ühtivaks seada, kuid ei midagi rohkemat.
Natsi-Saksamaa ja NSVL olid Teise maailmasõja käigus kavandanud Eesti oma alluvusse hõivata. NSVL saigi selle kuritegeliku soovi täita ning sadakond end ülistavat ausammast püstitada. Miks neid sambaid ei hakatud aastal 1992 eemaldama, on taas küsimus, millele pole vastust av-aldatud. Iseseisva riigina on Eestil õigus NSV Liidu poolt püstitatud ausambad eemaldada - ainult mõne võiks alles jätta, kui ajaloo mõistmiseks nende olemist selgitav plaat samba kõrvale pannakse.