Hästiõnnestunud basaar – läbimüük ligikaudu 17,500 dollarit.
Hiigelbasaar # 26 leidis aset laupäeval, 29. aprillil Toronto Eesti Majas. “See ettevõtmine on SUUR asi,” nentis üks abiline. Jah, tõepoolest! Nii palju kraami, abilisi, müüjaid, ostjaid.... Eesti Maja suur ja keskmine saal ning eeskoda olid laupäeva hommikul seinast seina asju täis, kõik ilusti organiseeritud, sorteeritud ning meeldivalt välja pandud. Niisuguse “suure asja” läbiviimine nelja päeva jooksul, alates asjade kogumisest ja lõpetades ruumide korrastamisega müügipäeva lõpul, nõuab hoolikat planeerimist, kogemusi, rohkesti vabatahtlikku tööjõudu, head tahet ja huumorimeelt.

Seoses Eesti Maja müümisega levisid kuulujutud, et ruume ei kasutata küllaldaselt. See ei pidanud paika basaari-eelsel nädalal. Just neil päevil toimus palju üritusi ja kõik ruumid ja saalid olid hõivatud. Müügiks annetatud kraami vastuvõtjad ja sorteerijad pidid kogu aeg asju ühest kohast teise liigutama, et lauljad saaks laulda, tantsijad tantsida ning koosolekud toimuda.
Kuna ettevalmistusteks oli ainult kolm päeva, needki poolikud, kujunesid tööpäevad pikaks. Eriti raske ja pikk oli reedene päev, sest alles reede õhtul oli võimalik suures saalis lauad üles seada ja kraam kohale paigutada. Vaatamata väsimusele tehti tööd suure innuga ja kõik sai õigeks ajaks korda.
Laupäeva hommikul avati Eesti Maja uksed juba kell 8. Tänaval ootas järjekord. Sissepääsuks tuli loovutada üks “loonie”. Iga maksja sai käeseljale templi, mis võimaldas tal käia edasi-tagasi niipalju kordi, kui soovis. Seda ka tehti. Ostjaid oli sel aastal 720, peaegu poole rohkem kui möödunud aastal.
Üle kahekümne aasta toimusid basaarid Vana-Andrese kirikus ja alles teist korda Eesti Majas, mis on uus asukoht, ostjadki uued, ümbruskond samuti väga erinev. Aga hea uudis levib kiiresti. Need, kes käisid möödunud aastal, jäid rahule, tulid jälle ja tõid sõpru ning tuttavaid kaasa. Paljud soovisid, et basaar toimuks ka järgneval aastal.
Keskmises saalis sagis kõige rohkem rahvast. Üks pool ruumist oli kohviku päralt ja teise poole võttis enda alla Esto Boutique. Eesti asjade vastu oli väga suur huvi nii eestlastel kui kanadalastel... ja valik oli rikkalikum kui kunagi varem. Boutique’i kauaaegne korraldaja Rutt Veskimets rääkis, et tänavu annetati eriti rohkesti eestipäraseid asju ...ja ostjaid oli väga palju. Teatakse, et Eestis maksavad samad asjad mitu korda rohkem. Osteti rahvarõivaid, ehteid, maale, kaunist eesti käsitööd, nukkusid, rinnamärke, .... Merevaigust ehete ostjailt laekus esimese poole tunni jooksul mitusada dollarit. Esto Boutique üksi tõi sisse 5,400 dollarit.
Kohvikukülastajaid oli rohkesti. Müügilaudade ees olid pidevalt järjekorrad. Meelitasid maitsvad võileivad, pirukad, suur valik kooke ja küpsetisi. Oli ka piisavalt ruumi laudade ja toolide jaoks, kus ostjad said istuda, omavahel suhelda, puhata jalgu ja keha kinnitada. Kiideti värskete võileibade head kvaliteeti ning kookide suurt valikut. Erika, üks kohviku korraldaja, oli kutsunud basaarile oma ESL klassi õpilasi. Neli kena idamaist noort naist nautisid ja kiitsid eesti perenaiste võileibu ja kooke. Hiljem, soovides osta ühte kruusi, ei suutnud nad uskuda, et see maksis vaid 25 senti. Nad tulevad järgmisel aastal kindlasti tagasi.
Suurde saali ja eeskotta oli paigutatud kõik ülejäänud kraam. Asjade mitmekesisus oli üllatavalt suur. Ostjaid peibutas rikkalik valik klaasi ja kristalli, potte ja panne, linu ja linikuid, salle ja sokke, maale ja veel palju, palju muid igasuguseid asju. Väiksemal hulgal võis leida saali ühes nurgas pluuse ja palituid, kostüüme ja kleite ning isegi mõni hinnaline kasukas - kõik hea kvaliteediga ja peaaegu uued. Kes hoolega otsis, leidis kindlasti midagi sobivat.
Kingade, kottide ja kohvrite väljapanek eeskojas väärib esiletõstmist mitte ainult väljapaneku, vaid ka selle osakonna korraldaja tõttu. Noor 17-aastane Kariina Järve, kes töötas basaaari vabatahtlikuna esimest korda, tegi selle töö peaaegu kõik üksinda ära.
Mida rääkisid basaari kohta ostjad? Kui saabusin Eesti Majja, tuli mulle parkimisplatsil vastu keskealine naine kahe suure kotiga. Mina:“Paistab, et leidsite palju huvitavaid asju ja mida te siis ostsite?” Tema:“See on mul täna juba kolmas kord sees käia. Ostsin voodipesu, alles pakis ja tuliuued, ning kujutage ette, leidsin hõbelusikaid, mis minu komplektis puudusid, täpselt sama muster. Teil on siin uskumatult palju head kraami…”
“Oi, kui palju meie maja rahvast on siia tulnud,” imestas üks kõrvalasuva kõrghoone elanik. “Leidsin head klassikalist muusikat,” teatas teine ostja õnnelikult. Mina:“Kust saite teada basaarist?” Ostja:“Tuttavatelt. Samuti maja ees olevalt suurelt sildilt... ja hea, et see oli varakult üles pandud...”
Juhtusin rääkima ühe indiaani naisega, kes oli suures ostuhoos ja jõudis vaevalt oma kotte kanda. Ta tahtis teada, mis maja see on, kes on eestlased ja kus asub Eesti. Kuuldes, et Eesti oli kaua aega okupeeritud, vastas ta, et tema maa (mõeldes muidugi Kanadat), on praegugi valgete poolt okupeeritud!!
Tore, et basaarid annavad võimaluse tutvustada teistele linnakodanikele ja naabritele Eestit ja meie kogukonda siin Torontos.
Müümine lõppes kell 3. Siis hakkas ülejäägi pakkimine kastidesse ja kottidesse. Saabus uut tööjõudu, eriti mehi, kes olid suureks abiks kastide tõstmisel ja laudade kokkupanemisel. Poole tunni pärast oli enamus ülejäänud kraamist pakitud. Koristamine võttis veidi rohkem aega. Abistajaid oli palju. Töö laabus kiiresti. Mõned, kes olid varahommikust saadik müüjatena tegutsenud, jõudsid vaevalt jalul seista.
Vahepeal oli kohale jõudnud Laas Leivati valmistatud traditsiooniline kuum hapukapsasupp. Must leib ning õlu turgutasid väsinud talgulisi.
Kogu päeva jooksul toimus müügist saadud raha lugemine turvalises eesti panga juhatuse ruumis. Suure põnevusega oodati AKEN laekurit Helle Arrot, et kuulda, kuidas läks. Rõõm oli kõigil suur, kui Helle teatas, et müügist oli laekunud ligi 17,500 dollarit, palju rohkem kui möödunud aastal. Selle summa sees on ka Esto Boutique’i ja kohviku rahad. Nende sissetulek oli samuti mullusest suurem. Peale selle oli veel isiklikke rahalisi annetusi.
Basaari organiseerijad ja juhid Ellen Leivat, Kristiina Valter ja Kristi Sau Doughty tänasid vabatahtlikke suure töö eest. “Oli tore koos tegutseda, ületada kõik raskused ning teha tööd rõõmsalt, kiiresti ja nurinata,” ütles Kristiina. Müügist teenitud raha aitab eesti organisatsioone Torontos, vabatahtlike tasuks on rõõm ühiskonna heaks tehtud tööst.
Vaike Rannu

Märkmed: