Kurn ehk kurnimäng on ka vana eesti mäng. Selles üritavad kaks inimest maa peale pandud puust kurnipulki ehk kurne viskekaikaga pikali visata. Kurn on ka ,,augulise põhjaga (metall)nõu või muu taoline vahend tahkete osade eraldamiseks vedelikust“ – kurnamiseks. Kurnana võib kasutada mitmekordset marlit, riidetükki. Kui keegi on KURNATUD, siis ta on nagu kurnast/sõelast läbi surutud, energiast ja mahladest tühjaks pigistatud. Kurn kurnab linnuvanemaid. Ka sõnal clutch on mitu tähendust. See võib olla mehaaniline – sidur, näiteks manuaal-käigukastiga autos. See on väike käekott, mida on võimalik kergesti haarata.
Pesakonda võib nimetada ka kurnaks, kui nad on munadest juba KOORUNUD või imetajatele (mammals) sündinud. ,,Koer tõi varsti terve kurna kutsikaid.“ Inglise keeles on sarnaselt suleliste puhul clutch ka a brood of chicks.
Kotkas haub plaani kevadel oma paarilisega haududa järjekordne korralik kurn. Sooja ilmaga võib mune haududes ka endal sabasulgede vahel hauduma hakata, siis tuleb teha kiire vahtkonna vahetus ehk üks väike vabaduse sööst üle pesaääre.
Riina Kindlam
Islandi idaranniku Djúpavoguri külas on üks väga eriline paik, kus kunst ja loodus ühinevad võimsal moel. Teose nimi, mis koosneb postamentidele asetatud 34 erivärvi graniidist linnumunast kannab pealkirja Eggin í Gleðivík (,,Rõõmu lahe munad“). Selle on loonud kunstnik Sigurður Guðmundsson 2009 aastal. Esindatud on kõik ümbruskonnas pesitsevad linnuliigid. Fotol esiplaanil on näiteks ka Eestis väga tavalise linavästriku muna (white wagtail, islandi keeles maríuerla). Foto: Riina Kindlam
Munad on kõik ühesuurused, kuid peegeldavad tõetruult vastavate linnumunade iseloomulikke kujusid. Foto: Riina Kindlam
Olles Gleðivík'ini ehk Gleði viigini jõudnud (VIIK on ka eesti keeles lahesopp, eestirootsi keelest tulnud), oli esimene lind, keda me läinud aasta 9. novembril vee peal nägime ühtlasi selle küla ametlik linnusümbol – punakurk-kaur, red-throated loon (brittidele diver), Gavia stellata, islandi keeles lómur. See oli esimene kord antud lindu oma silmaga näha. Rõõmu laht on linnuvaatlejatele täiega oma nime vääriline! Punast kurgualust polnud kauridel näha, kuna see kadus sügise SULGIMISEga (molting) ja linnud olid talvesulestikus. Ladinakeelse nime ,,tähnilise“ allikat on aga selgelt näha veelinnu seljal. Punakurk-kaur on kõige väiksem kaur. Samal viigil nägime veel ohtralt hahkasid (common eider). Foto: Riina Kindlam
Antud foto on tehtud 26. mahlakuul Otepää vallas Valgamaal. Kirjeldab fotograaf: ,,Täna hommikul juhtus üks huvitav lugu. Nimelt ühe märgala servas sattusin kokku sookure pesaga. Et pesakoht oli rajatud paika, mida läbin/külastan 50m siia-sinna üsna sagedasti, tähendas see seda, et pesakoha valikul polnud minu liikumisi peetud mistahes ohuks ega ohtlikuks. Ehk siis sookurgede keeles ei kvalifitseerunud ma vaenulikuks, mis tegi südame soojaks. Kuna olin juba niigi pesale lähedal (ca 100 m), siis tegin optikaga paar ülikiiret võtet ning lahkusin alasse sisenetud suunal. Et teist tõenäoliselt paljud pole sookure pesa/mune vast varem näinud, jagan teiega noid võtteid ja samas tuletan meelde mistahes pesadele peale juhtumise kuldseid reegleid: ära mine lähemale, kui niigi juba (teadmatusest) oled ning eemaldu rahulikult tuldud teed. Üllatusterohkeid kevadisi looduselamusi!“ 20. mail oli pesa tühi, loodame, et õnnelikult. Foto: Sören Ruutsoo