Oleme läbi elanud kiiresti muutuva ajastu. Eestlased, kes põgenesid välismaale Teise maailmasõja ajal, olid ju alles viisteist aastat tagasi veel pagulaskond ilma vaba kodumaata. Peale Eesti Vabariigi taasiseseisvumist tekkis väliseestlastel esimest korda võimalus kodumaale tagasi minna ja taasrajada oma elu isamaal.

Eestis on toimunud suured murrangud igapäevases elus ning seal on saavutatud kiireid edusamme majanduses. Võiksime arvata, et peale Euroopa Liiduga ühinemist ja NATO liikmeks saamist on elu kodumaal muutunud kuidagi kindlamaks.

Isamaal kahjuks kestab veel praegugi teatud määral sise- ja välispoliitiline ebakindlus. Umbmäärasus riigipiiridega ja kahtlustäratav suhtlemisviis idanaabriga nõuab arukatel eesti aatekaaslastel kindlat väljatöötamise strateegia arendamist.

Mõnele Eestimaa poliitilisele sfäärile on põhimõttelised alused, millele taastati demokraatlik sõltumatu Eesti Vabariik, liiga ulatuslikud. Nende „endiste“ huvide jätkajad ei pooldanud enne ega nüüd eesti rahvusriigi järjepidevust. Nemad sooviksid vaid muulaste võimule surumist ja idanaabriga tihedamat sidet. Eesti riik peab Venemaaga suhtlema, selles ei ole kahtlust. Seda peab läbi viima samade kindlate põhimõtete alusel, mida rakendasid meie esivanemad, kui loodi Eesti Vabariik 87 aastat tagasi. Peame kinni sellest, mis on sätestatud 1920.a. Tartu Rahulepingus. Oleme valvel, kui tuleb kontrolljoonte ümberjoonestamine.

Jätkame veelgi tõhusamalt intensiivset välisvõitlusliku töö läbiviimist nii siin asukohamaal kui ka kodumaal. Eestlased võõrsil ei tohi kunagi enam tagasi muutuda pagulaskonnaks.

Elagu kaua meie rahvas ja riik! Head Eesti Vabariigi 87. aastapäeva kõigile!

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas nimel,
Avo Kittask, esimees

Märkmed: