Meedias avaldatu põhjal on sageli jäänud mulje, nagu oleks Eesti õigussüsteem ikka veel lapsekingades, ei toimiks üldse või kui — siis üksnes tõrgetega.

Teisipäeva, 17. septembri õhtul Tartu College'is toimunud loengu käigus teemal „Eesti õigussüsteemi toimimine eesti töötava advokaadi vaatevinklist“ kummutas vandeadvokaat Margus Mugu selle vildaka arvamuse, kinnitades, et Eesti õigussüsteem liigub positiivses ja õiges suunas.

Õhtu juht prof. Toivo Miljan tutvustas kõnelejat. Margus Mugu täiendas end 1991.a. nelja kuu vältel Toronto Ülikoolis ja elas sel ajal Tartu College'is esimese Eesti vahetusüliõpilasena, misjärel täiendas end Shotimaal. Ta töötab 1998. aastast alates koos partneriga oma firmas ja omab vandeadvokaadi kutset, mis tähendab, et ta võib kliente esindada ka Eesti Riigikohtus.

Allpool lühikokkuvõte kuuldust:

Inimesed sooritavad lihtsaid tsviiltehinguid pea iga päev ega vaja nende juures advokaadi abi. Küll läheb seda aga vaja keerulisematel juhtudel ja kohtutes.

Eesti seadused on viimase 10 a. jooksul läbi teinud tohutuid muudatusi; käsitlusvaldkonnadki oluliselt laienenud. 1993. aastani puudus Eestis praktiliselt asjaõigus, see moodustas vaid tühise osas nõukogude tsiviilõigusest. Kui Kanadas on ammu väljakujunenud õigussüsteem ja paljude kohtuvaidluste tulemid võib juba ette ennustada olemasolevate pretsedentide põhjal, siis Eesti 10 aastane kohtupraktika seda ei võimalda.

Suur osa Riigikohtus läbivaadatavaid asju on olnud seotud omandireformiga. Viimase põhimõtteid on muudetud pidevalt ja kardinaalselt.

Vastuvõetud võlaõigusseadus on keeruline ja mahukas. Euroopa Liitu astumisega kaasneb kõikvõimalike järelvaatajate ja -valvajate rohkus. Juba praegu on iga neljas töötaja valitsuse või omavalitsuse ametnik. Kust leida uusi ametnikke?

Probleemiks on ka nõrk haldussuutlikkus, mida Eestile on korduvalt ette heidetud. Omavalitsused ei toimi efektiivselt.

Takistuseks võib olla kohati suur riigilõiv, mis tuleb asja kohtusse andes ka kohe ära maksta.

Kohtute tegevuses esineb probleeme. Nii on riigikohus langetanud üksikuid poliitilisi otsuseid. Kohtuveskid jahvatavad aeglaselt — seda muidugi mitte ainult Eestis. Raskusi esineb kinnisomandi süsteemis — järjekorrad notarite vastuvõtule ja kinnisasjaõiguste registreerimiseks on kuudepikkused.

Kokkuvõttes on aga õiguslik tegevus Eestis arenenud õiges suunas ja avardunud. Riigi- ja omavalitsustes altkäemakse praktiliselt ei esine (kuuldavasti näiteks Lätis ei ole see nii). Kohtusüsteem toimib normaalselt, otsused tehakse rahvuslike eelistusteta, olgu tegemist eestlase, venelase, hiinlase või ameeriklasega. Iseloomulik on aus asjaajamine, töötatakse parimate võimete ja oskuste kohaselt.

Erastamine on nüüd lõpule viidud, olgu siis hästi või halvasti. Osakute süsteem oli hea lahendus ja õigustas end.

Organiseeritud kuritegevus pole Eestis nimetamisväärne. Maffia pole tunginud võimu- ega valitsusinstitutsioonidesse nagu Venemaal. Ka korruptsioon pole probleemiks. Maksud laekuvad korrektselt ja riik saab oma raha kätte.

Ometi on ka miinuseid: haldusametnikud pole alati oma ametikohustuste kõrgusel, puudujääke esineb politsei ja siseministeeriumi töös. Vahel jätab soovida politseinike keeleoskus. Arenguruumi on veel rohkesti, kuni jõutakse siinse politsei tegevuse põhiprintsiibini — kaitsta ja teenida.

Sellele vaatamata võib julgusega öelda, et õigussüsteem Eestis toimib ja äritegevus kulgeb edukalt.

•

Järgnes küsimuste-vastuste osa, mille käigus saime teadmisi Eesti kohtuastmete, nende kompetentsi, apellatsioonide ja kassatsioonikaebuste esitamise; notarite tegevuse; erastamise ja ärastamise ning isegi skandaalse Tisenhauseni maja müügi kohta võltsitud dokumentide alusel.

Õhtu lõpetas tänu- ja selgistussõnadega prof. Miljan. Nagu ikka — järgnes vestlus suupistete ja kohvitassi juures Tartu College'i hubases saalis.

Märkmed: