Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest on möödunud peaaegu viisteist aastat. Sel ajavahemikul on eestlastel juhtunud palju, mille üle olla rõõmsad... aga põhjust ka rõõmutuseks.
Meie väikese vabariigi välispoliitilised saavutused on olnud hingekosutavad. Oleme uhkusega tunnustanud olümpiamängudel ja meistrivõistlustel osalenud Eesti sportlasi. Auväärsed Eesti heliloojad ja dirigendid on tõstnud kõrgele maailma muusikataseme ja selle kaudu meid kõiki pisut rohkem vääristanud. Eesti, ja eriti Tallinn, on muutumas turismi- ja äritegevuse magnetiks ning kodumaal arenev leiutustegevus saavutanud rahvusvahelise tunnustuse.
Eesti hea maine on võõrsil tõusmas, kuid kodumaal on mõningate olude tõttu see hoopis teisiti.
Paar tõsist asjaolu, mis teevad aatekaaslasi rõõmutuks on näiteks, et riigipeal on ähmane pilt sellest, mis toimub ta oma perekonnas, aga veelgi udusem ettekujutus nende minevikust, keda ta autasustab. Kahetsusväärselt valvab pronksist vene sõdur ikka meie rahvusraamatukogu. Eesti poliitilisel areenil on vaja rohkem väljapaistvaid rahvuslikult meelestatud omavalitsuste ja riigikogu liikmeid, kes pööraksid peale omakasu tähelepanu ka rahva ja isamaa huvidele.
Eesti iseseisvuspäeval mälestame kõiki oma esivanemaid, kes langesid võideldes Eesti vabaduse eest ja täname neid, kes elavad veelgi meie hulgas siin ja kodu-Eestis. Need kangelased väärivad kõige suuremat autasu. Loodame, et nende tegude tunnustuseks püstitatava vabadusvõitluse monumendi rajamisele ei kulu enam 15 aastat.
Sellel mälestusterikkal ja pidulikul päeval soovin tahet eestlust säilitada ja kodumaad hoida kurja eest!
Head iseseisva Eesti Vabariigi 88. aastapäeva!
Avo Kittask
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, esimees 
