RIHO KRUUV
asjur, EV Suursaatkond OttawasKuigi mõned üllatused on teatud määral etteaimatavad, tuli ajalehe Eesti Elu palve kirjutada teile ka sellel aastal jõulutervitus omamoodi ootamatult. Kas tõesti on jälle see aeg käes? Kas tõesti on aasta juba möödas? Nii ruttu? Sellised olid küsimused, mis mul esimese hooga kiiresti teineteise järel peast läbi käisid. Jah, vaata kust otsast tahad, aastalõpp ongi jälle käes ning seda nii kalendri- kui minu Kanadas veedetud teenistusaasta osas. Alustasin ju oma missiooni siin Kanadas möödunud aasta detsembri alguses.
See, et aeg möödub kiirelt ei ole ilmselt kellelegi enam üllatus. Samuti nõustuvad ilmselt paljud sellega, et mida vanemaks saad, seda kiiremini hakkab aeg „lendama“. Naljaga pooleks väidetakse ju ka seda, et pensionärid on kõige hõivatum vanusegrupp üldse. Seega aeg, mida ometi on statistiliselt igas päevas ja kalendriaastas täpselt samapalju (jätame siinkohal liigaasta arvesse võtmata), justkui kaob kuhugi. Mida aasta edasi, seda rohkem seda kaob ja seda väärtuslikumaks muutub just see osa, mille kulgu me suudame tajuda, kuidagi suunata ja mõistlike ning kasulike tegemistega täita.
Jõulude eel ja nende ajal ei ole meil tavaliselt üldse aega. Vaja on hankida kingitused, saata välja tervituskaardid (nii paberkandjal kui elektroonilised), töötada välja jõulumenüü oma pere ja sugulaste-tuttavate hõrgutamiseks ning hankida selleks vajalikud koostisained, kõik need ained maitsvateks roogadeks muuta, hankida ja ehtida jõulupuu, koristada elamine, katta laud, ajada korduvalt lund, hankida autole talvekummid ning teha veel sadu toimetusi, mis kõik on justkui üliolulised ja vältimatud. Ilmselt nii ongi, sest muidu me ju neid kõiki oma nappidesse jõulueelsetesse päevadesse ei topiks, kuigi eelmisel aastal lubasime pühade järel, et järgmisel aastal teeme asju teisiti. Lubasime teha nii, et aega jääks rohkem niisama perega aja veetmiseks, mõtlemiseks ja uueks tööaastaks energia kogumiseks. Samas paneme igal aastal justkui plaadimängijasse sellesama, juba aastatepikkusest kasutamisest pisut kuluma hakkava jõulutoimetuste plaadi, et seda jälle uuesti ja kergelt nostalgitsedes kuulata…
Eestit Kanadas kohapeal esindava diplomaadina tahaks sellel plaadil olevate lugude vahelisi pause ära kasutada selleks, et natuke mõelda, milline on viimane aasta olnud Eesti saatkonnale, eesti kogukonnale Kanadas ning Eesti ja Kanada vahelistele suhetele laiemalt. Seda selleks, et paremini kasutada meie käsutuses olevaid nappe inimressursse, tugevamalt toetada kogukonna ettevõtmisi ja sulatada neid veelgi enam ühte isamaa hingamise ja sammudega ning arendada edasi ja tihendada ühiste teemade ja tegevuste võrgustikku meie riikide ja rahvaste vahel.
Kahetuhande kümnes ei olnud oma sisult kindlasti revolutsiooniline aasta, ent saatkonna poolt vaadatuna jäävad seda kindlasti raamima kolme uue aukonsulaadi töö käivitamine ja üle üheteistkümne aasta taas aset leidnud Eesti välisministri ametlik visiit Kanadasse. Sugugi vähem tähtis ei olnud meile ka Kanada väliskaubandusminister Peter Van Loani visiit Eestisse. Kuna Kanada eestlaste seltsielu ja kogukondlik tegevus on nii laiahaardeline ning mitmekihiline, siis paratamatult puutub saatkond kokku ainult väikese osaga sellest. Seetõttu oskavad kogukonna tegemisi ja saavutusi ilmselt kõige paremini hinnata kogukonna liikmed ise. Selle tervitussõnavõtu teemaks olevat aja dimensiooni arvesse võttes tooksin siiski välja kolm sündmust, mis mulle endale tunduvad omamoodi märgilise tähendusega. Nendeks on Toronto Eesti Maja 50. ja Tartu College’i 40. aastaseks saamine ning pikkade aastate jooksul toimunud ettevalmistuse ja uurimistöö tulemusel valminud ja sellel aastal ilmavalgust näinud raamat Alberta eestlaste ajaloost. Kindlasti on märgilise ja sümboolse tähendusega ka sellel aastal aset leidnud EELK ja E.E.L.K nähtava osa ühtseks saamine, ent sellele sündmusele tegeliku hinnangu andmiseks tuleb lasta natuke ajal oma tööd teha.
Riikidevahelise võrgustiku poole pealt võiks välja tuua 2010. aastal jõustunud kahepoolset noortevahetuse lepingut, mis kindlasti loob uusi sildu Eesti ja Kanada noorte vahele ning toob loodetavasti Kanadat külastavate eesti noorte kaudu uut energiat ka siinse kogukonna toimetamistesse. Eespoolnimetatu on arusaadavalt vaid väike osa kõigest sellest toredast ja huvitavast, mis on meis endis, meie kogukonnas ja meie riikide vahel aset leidnud või toimunud.
Et mitte liigselt kulutada meie olulisimat taastumatut ressurssi, soovin saabuvate jõulude puhul kõigile mõnusat, huvitavat ja kasulikult veedetud aega. Et me tunnetaksime paremini selle olemasolu ja kulgu ning õpiksime seda senisest rohkem hindama. Ja isegi siis, kui me tõesti ei suuda loobuda sellest vanast ja kulunud jõulutoimetuste plaadist, leiaksime vahest ikka üles „paus“ nupu ning hoiaksime seda all niikaua, kui situatsioon vähegi võimaldab.
Kaunist jõuluaega!
