Eesti võeti NATO liikmeks 2004. aastal. Sellega seoses mehitas meie kaitsevägi ka sõjaväelise organisatsiooni poolt ettenähtud ametikohad rahuaegsetes staapides. Lisaks NATO staapidele teenivad Eesti kaitseväelased ka Euroopa Liidu sõjalises struktuuris jt. rahvusvahelistes üksustes. 2006. a. oli kaitseväest välisteenistuses 43 ohvitseri, 22 allohvitseri ja 5 tsiviilametnikku. Kõrgeimal NATO ametikohal on endine maaväe staabiülem kolonel Peeter Hoppe, kes vastutab integratsiooni küsimuste eest Brunssumi Ühendväejuhatuse Staabis.

Välisteenistuses olevatest kaitseväelastest teenivad kuus Saksamaal NATO Maavägede komponendi staabis Heidelbergis, nende ülemaks on kolonelleitnant Ilmar Tamm, kes ametialaselt tegeleb staabis sidealaste toetuse tagamisega NATO operatsioonides ja õppustel.

Teenistus NATO staapides kestab reeglina kolm aastat, välisteenistusega seotud kulud katab Eesti Vabariik.

Töö alliansis tähendab suhtlemist 21 erineva rahvusega. Üksteise paremaks tundmaõppimiseks ja staabi sisemise vaimu tugevdamiseks korraldatakse kord aastas Perepäev, mil kõikide liikmesriikide esindajad panevad kasarmu territooriumil üles telgid, kus tutvustavad mitte ainult kolleegidele, vaid ka nende perekondadele ja kohalikele sõpradele oma kodumaad, pakkudes lisaks informatsioonile ka kulinaarseid hõrgutisi. Külastajatel on samuti võimalus saada ülevaade NATO eesmärkidest ja missioonidest.

Nii selgi aastal. Perepäeva avas NATO maaväe komponendi Heidelbergi ülem kindralleitnant Karl Heinz Lather, kes oma avakõnes toonitas perekonna ja sõprade tähtsust neile, kes täidavad välismissioonidel oma töökohustusi. Kindral tutvustas samuti NATO Spouses Club’i ja Heidelberg Family Support Centre’i tööd, millest võtavad aktiivselt osa ka eestlased. Klubi eesmärk on aidata perekondi kohaneda uue ümbruskonnaga, mh tutvustatakse Saksamaa praktilist elu, suhtlemist kohalike ametkondadega jms.


NATO maavägede komponendi staap Heidelbergis

Kuna romantilist Neckari linna II maailmasõja ajal pea et üldse ei pommitatud, leidis USA armee siin asuvad kasarmud ja sõjaväelised asutused eest puutumatutena. Heidelbergi kasarmud olid ehitatud aastatel 1850–1939. Siia oli paigutatud mh Saksa 110. jalaväerügement, mis alludes 112. jalaväedivisioonile võttis osa lahingutest Venemaal.

Ameeriklased nimetasid Heidelbergi „Suur-Saksamaa kasarmud“ ümber Campbell Barracks, vana ülikoolilinn on hetkel ka USA-armee V korpuse peakorteriks.


















Praegusel ajal on siia statsioneeritud umbes 16.000 ameerika sõjaväelast. NATO maavägede komponendi staabis Heidelbergis teenib ca 450 sõjaväelast 21-st alliansi liikmesriigist.

Eestlased Kanadas

TRENDING