Dr. Omar Daniel on Torontos sündinud (1960.a.) ja kasvanud eesti päritolu maailmakuulus helilooja, kelle töid on mängitud nii Põhja-Ameerikas kui paljudes Euroopa riikides, kaasa arvatud Eestis. Praegu töötab ta Londonis (Ont.), olles University of Western Ontario muusikafakulteedi Associate Professor. Tema loomingu eest pälvitud auhindade hulka kuulub Jules Léger Prize for New Chamber Music (1997.a.; töö eest Zwei Lieder nach Rilke).
Omar, Erika ja nende väike tütar Röslein. Foto: K. Tensuda
Oma muusikuteest rääkides ütleb Omar, et lapsena ta ei arvanud, et oma elu muusikaga seob — ta võttis küll klaveritunde ja mängis viiulit, kuid rohkem huvitasid matemaatika jt. teadused. Alles keskkooli lõpetades arvas ta, et võiks muusikat õppima minna, astudes Toronto Ülikooli, kus ta saavutas esimese kraadi klaveri alal. Siis jätkas ta samas õpinguid komponeerimise alal; tema õpetajaks oli John Beckwith. Edasine tee viis Omari Inglismaale, Cambridge'i Ülikooli, kus ta õppis Alexander Goehr'i juures, sealt tagasi Torontosse tulles asus ta doktoritööd kirjutama, tegutsedes samal ajal vabakutselise heliloojana, kirjutades uut muusikat professionaalsetele gruppidele. Doktorikraadi saavutas ta Toronto Ülikoolist 1996.a.; töötas mõnd aega Wilfrid Laurier Ülikoolis ja praegu siis Western Ülikoolis, kuhu asus tööle 2000.a. Seal töötab ta kolmel päeval nädalas, esmaspäevast kolmapäevani, sest pere ja kodu on Torontos ning siin on ka rohkem võimalusi heliloominguks.
Omar Daniel on alati kirjutanud modernset klassikalist muusikat — tema sõnul on tänapäeval seda lihtsam teha kui oli heliloojatel 20—30 aastat tagasi, kui tuli ennast pidevalt tõestada ja toimus nn. läbimurre. Praegu vaatavad heliloojad tagasi selles valdkonnas maailmas loodud traditsioonide poole ega pea kõike enam ise avastama.
Et oma loomingut suurtele lavadele saada, on Omar Danieli sõnul klassikalise muusika maailmas üsna keeruline. Võtab aastaid aega ja tõhusat tööd, et omandada head tehnikat; ja muusikamaailma atmosfäär on küllaltki kinnine. Inimeste ring, kes uut muusikat kuulavad, pole nii suur. Modernse klassikalise muusika kuulamine nõuab ka suurt panust kuulaja poolt, tegemist ei ole ju pop-muusikaga. Olles elanud 10 aastat vabakutselise elu, teab Omar Daniel, kui raske on ära elada, oodates pidevalt pakkumisi ja proovides end müüa, olles ka iseenda mänedzher. Teisest küljest oli see aga tore aeg, kuna siis sai pühenduda täielikult muusika kirjutamisele, mida nüüd ülikooli professori töö kõrvalt enam nii palju ei jõua. Kui aega, mängib ta vahel ka klaverit, peamiselt oma loomingut, samuti dirigeerib.
Westerni Ülikoolis on suur muusikafakulteet, Omar Daniel õpetab seal kompositsiooni (kaasa arvatud elektroonilist muusikat) ja teooriat. Tore on näha, et noortel on muusika kirjutamise vastu tõsine huvi. Tema sõnul on praegustel tudengitel suurepärane treening ja nagu ta näeb oma õpilaste pealt, on paljud juba ülikoolipõlves head heliloojad, kes võivad ilmselt kaugele jõuda.
Omar Daniel on loonud palju nii ooperi-, orkestri-, kammer-, koori-, vokaal- kui klaverimuusikat ja seda on esitatud paljudel lavadel tuntud orkestrite ja muusikute poolt (Toronto Sümfooniaorkester, CBC Radio jpt.). Ühe suurema ja tähtsama tööna orkestrimuusika vallas märgib ta Double Concerto viiulile, tshellole ja orkestrile (1997.a.; Celebration of Canada Council for the Arts). 2001.a. esitas Eesti Sümfooniaorkester tema töö Black Dogs. Ta on olnud külalisheliloojaks paljudel muusikafestivalidel.
Omar Danielile meeldib teha koostööd tekstide autoritega (mitmed heliloojad eelistavad jällegi võtta vanemaid tekste). Viimaste aastate tööde hulgas on koos autor Yann Martel'iga laulutsükkel You Are Where You Are (2004.a.) ning autor Anne Michaels'iga oratoorium The Passion of Lavinia Andronicus (2006.a.). Viimane on kirjutatud Hilliard Ensemble'ile ja Tafelmusic Choir'ile.
Ja märtsikuus (23., 24. ja 25.) on koostöös Tapestry New Opera Works'iga Torontos tulemas esitusele üks tema suuremaid projekte — ooper The Shadow, millele eelnevad mitmed workshop'id.
Rääkides isiklikust elust, selgub, et eelmine aasta on olnud Omari ja tema abikaasa Erika jaoks täiesti eriline: 10. juunil sündis nende esimene laps, tütar Röslein. Septembris, kui Erika läks tööle, võttis Omar isapuhkuse ja veetis aega väikese tütrega. Erika Raum on tuntud viiuldaja ning õpetab Toronto Konservatooriumis. Nüüd jaanuaris läks Omar tagasi tööle, jagades taas nädalat Toronto ja Londoni vahel.
Eestit on Omar külastanud kolm korda, ta tundis seal end väga hästi ja kavatseb vanemate kodumaale edaspidigi minna.
