Tema viimase aja loomingust on muusikamaailmas laineid löönud Missa nr.1 op. 23 ("Missa Solaris"), mida suure menuga hiljuti esitati kahel kontserdil Hollandis.
Tegemist on tõelise mammut-teosega, mis on kirjutatud orkestrile, suurele koorile ja neljale solistile. Ettekandel osalesid maailma mainekad ooperisolistid, sh. Londoni üks tuntumaid basse John Morgan; Oosteno sümfooniaorkester, 80-liikmeline Sallands Bachkoor jt.
Autor nimetas kõnealuse teose esitamist Hollandis läbimurdeks. Hollandlased on Sisaski muusikale üldse rohkesti tähelepanu pööranud;sealses kataloogis on mitmeid tema laserplaate, tema muusikat kantakse sageli ette ka Hollandi raadios.
Helilooja, kes ise oma teose ettekandel Hollandis viibis, ütles, et mulje teosest oli võimas, kuigi algul ansambel veidi logises, aga peatselt leidsid muusikud tasakaalu. Eriti suurepäraselt õnnestus teine kontsert 500-kohalises Naardeni suurkirikus, nii et kaalutakse selle jäädvutamist isegi CD-le.
Plaanis on "Missa Solarist" esitada ka koostöös Göteborgi orkestriga:nii Paavo kui Neeme Järvi on ilmutanud huvi missa ettekande vastu.
Göteborgi orkestriga on Sisask koostööd varemgi teinud. 1999.a. oli seal esiettekandel rootsikeelne "Johannese passioon", mis kujunes autori sõnul uhkeks projektiks. Uue rootsikeelse piibli tõlke 200 aastase juubeli puhul tellisid rootslased Sisaskilt ja kolmelt rootsi heliloojalt passioonid. Sisaskil on kombeks oma teoste ettekandel panna rahvalaululikus stiilis rahvas kaasa laulma; sedasama tegi ta ka Rootsis, kus passioonile laulsid kaasa koguduse inimesed.
Helilooja viimase aja loomingust on pälvinud laialdast tähelepanu veel kantaat "Armastusele", mis on valminud koguni kahel erineval kujul -a capella variandis kirjutas Sisask kantaadi New Yorgi eestlaste tellimusel; teine, TTÜ naiskoorile kirjutatud variant on laiendatud.
Autori ettekandes on sisse mängitud "Sodiaagi" tsükkel. Praegu on Sisaskil käsil eraldi plaat "Edition 49" ärijuhi Baggeri tellimusel saksa kitarristidele, ja teine Viljandi Linnakapellile tema enda poolt varem kirjutatud lugudest.
Urmas Sisaski koorimuusika on teiste kaasaegsete autoritega võrreldes üllatavalt "heakõlaline", mida on autorile ka ette heidetud. Heliloojale on jäänud isegi mulje, et "akadeemilised inimesed ei taha kuidagi ilusat muusikat vastu võtta"! Ta iseloomustab oma loomingulisi pürgimusi nii: "Minul on tegelikult kaks loomemeetodit: üks on see otsene, vahetu suhe teispoolsusesse, nende vaimolenditega, ja teine teoreetiline teaduslik analüüs, kus tegelen tähtede ja planeetide tiirlemisperioodide teisendamise jms. ? neid saab kasutada nagu legomängu klotse, mida pärast mingisuguseks kujundiks kokku panna. Aga iga teos tuleb omamoodi... Minu loomingu-kirjutamine on tõesti spontaanne ja käib klaveril improviseerides... Kui juba klaveri taga olen, siis kirjutan väga-väga kiiresti."
Mõtlemapanev on noore helilooja loominguline kreedo: "Töö on see, kui ma midagi ei tee, ja puhkus see, kui teen tööd. Kui need asjad - leib ja vaim - ilusti kooskõlas on, siis julgen öelda, et olen õnnelik inimene."
(Tiina Mattiseni artikkel ajalehest Sirp, refereerinud EP)