Eesti üks tuntumaid heliloojaid Veljo Tormis külastas 2006. a lõpus järjekordselt USA läänekallast, San Franciscot ja Oregoni.

Esimeses viibis ta nädala sealsete kooride kutsel. Sellele järgnesid kaks nädalat külalisprofessorina Oregoni ülikooli (Eugene, OR) muusikaosakonnas. Reisi haripunktiks oli Portlandis, Oregonis, toimunud „Music Today Festival“, kus piirkonna neli paremat koori (kokku 300 lauljat) esitasid Tormise loomingut üldpeakirja all „Bridge of Song: A Concert in Honor of Veljo Tormis“. Koore juhatas eesti dirigent Hirvo Surva, kes samuti oli külalisprofessoriks Oregoni ülikoolis. Oregoni koorijuhid austavad Tormist kui suurt koorimuusika loojat ning on teda juba mitmel korral sinna külla kutsunud.

Veljo Tormis on kirjutanud suurel hulgal koorimuusikat — sadu laule, laulutsükleid ja helitöid koorile ning orkestrile. On tähelepanuväärne, et nagu Arvo Pärt, nii on ka Veljo Tormis tuntud kaugel väljaspool Eesti piire. Tormise looming toetub suurel määral vanale eesti rahvamuusikale, millele helilooja on juurde põiminud rikkaliku kaasaegse helikeele. Tormise kuulus tsitaat väljendab seda tabavalt: „See pole mina, kes kasutab rahvamuusikat, vaid see on rahvamuusika, mis kasutab mind.”

Portlandi kontsert oli väga edukas. Kanti ette 33 laulu, mille hulgas olid laste-, sõja-, armastus-, pulma-, protesti- ja isamaalaulud. Ühte laulu, mis kirjeldas poliitilist survet, saatis Tormis laval ise, lüües vanaaegset shamaanitrummi.

Olgu lõpuks tsiteeritud lause kontserdi arvustusest: [i]„Lullabies rocked, war songs marched by and laments of piercing beauty unfolded.”