Noore aasta esimesel soojal, ütleks, et isegi suvisel pühapäeval, kuulutas Toronto Eesti Meeskoor kevadet tavakohase kontserdiga. Mahe päikesepaisteline päev oli kutsunud arvukalt publikut TEMi kuulama.


Meeskooril on käes 55. tegevusaasta, oktoobris märgitakse ametlikku aastapäeva. Meie vanemaid organisatsioone tegutseb ikka jõuliselt ning on oodatud ka suvel Lääneranniku Eesti Päevadele esinema.

Maestro Charles Kipperil oli see 24. kevadkontsert, tuleval aastal tähistab dirigent oma hõbejuubelit väliseesti võimsama meeskoori juhina. Lauluvendade ja dirigendi vahekord on hea, mida näitas meeste püüdlikkus Kipperi jälgimisel. Pianod, pianissimod on teadagi märksa olulisemad kui võimsad fortissimod meeleolu loomisel.

Kava esimene pool algas Enn Võrgu "Helise ilma" kevadiste kutsetega. Alo Ritsingu "Eesti meestele" on TEMi laiast repertuaarist üks patriootilisemaid helindeid, koori 50. juubeliaastal salvestatud CD'l parimaid valikuid, tänavusel kontserdil sai haarav laul kindla ja puhta esituse. Liiguti mere ja vete teemadeni, Lüdigi "Laevnik" ning Läte "Kuldrannake" on vist TEMi algaastatest saadik kontserdiküpsed. Mõjus Ester Mägi "Murdunud aer", mis nõuab häälerühmadelt kannatust ja üksteise terast jälgimist.

Mõne kevade eest astus TEMi kevadkontserdil solistina ette flötist Kaili Maimets, siis alles keskkoolieas. Kaili Maimets õpib nüüd teist aastat Toronto Ülikoolis muusikat ja on kujunenud hinnatud solistiks meie üritustel. Iga esinemine kinnitab ta arengut, erilist mõnu pakub see, kuidas noor esineja ilmselgelt naudib oma etteastumisi ja tõlgendab seda rõõmu värvirikkalt ja sädelevalt. Kontserdil oli ta klaverisaatjaks kursusekaaslane rumeenlanna Andreea Olariu.

Valikuks ameerika helilooja Eldin Burtoni "Sonatina for flute and piano", mis on suhteliselt vähetuntud komponisti kuulsaim looming, kirjutatud Juilliardi muusikakooli konkursiks ning auhinnatud 1948.a. kui parim uuslooming flöödile. Kolmeosaline sonatiina nõuab head kommunikatsiooni solisti ja saatja vahel — mida on eriti märgata esimeses ja teises osas, kus viisi korduv temaatika on klaverile kirjutatud trioolides, flöödile aga kaheksandiknootides. See rütmimäng annab helindile erilise värvingu ja komplekssuse, väljakutse on esinejaile suur. Tehniliselt laitmatu ja emotsioonirikas esitus pälvis teenitult kestva aplausi. Publik ilmselt ootas lisapala, mis soovile tuldi vastu. Kaili Maimets teatas, et see on tema isiklik lemmik, Gabriel Fauré "Morceau des concours" ehk konkurssi/võistluspala. Võistelda polnud vaja, publik oli juba esimesest helist võidetud.

Pärast vaheaega tuli TEM uuesti lavale. Kava teine pool liikus merelt, vete voodelt maale, figureerisid karjased, kõrtsid ja lambad. Veljo Tormise seatud "Kodukeel" oli sobivaks sissejuhatuseks. Pakuti ka uuemat repertuaari, naljaga segi moodsamat ja uuemat. Et see ka koorile uus oli, andis paraku vahest mõnes modulatsioonis tunda, iga koori needuseks on vajumine, ning kuna TEMil on haruldased profundod, oli ka kõrgematel häältel vahest soov madalamalt laulda, kui kirjutatud. Ent see oli ehk ainus oluline pettumus, esimesed tenorid täitsid kohustusi hästi, Roman Toi "Aiut-taiut" lõppakordis kõlas kõrge "sii" neilt sillerdavalt ja täpselt.

Lammastest laulmine, ehk Eric Lane Barnes'i "Lambscapes" esitamine tõi publiku ette klaverisaatjana Elli Kipperi. Umbes kümmekond aastat tagasi oli TEMi jõulupuul Ellil au klaveril jõuluvanale ja suuremale publikule mängida. Isa Charles mainis siis, et ta tuleviku unistustes on olulisemaid see päev, kui tütar TEMi kontserdil saadab. Elli Kipper täitis kohustusi kiiduväärse täpsusega, mis oli eriti oluline, kuna tegemist oli naljanumbriga: kuidas "Mary had a little lamb" viisi oleks tõlgendanud erinevad heliloojad. Barnes algas gregooriuse kirikulaulu võimalikust mõjust, siis Schuberti, Händeli ja lõpuks Verdile võlgnevate viisistustega. Viimases astus koori ette solistina tenor Kristoffer Hess, kes ei jäänud sugugi helitugevuses Beniamino Giglist maha.

Koor katsus häält ka doowopiga, Frank Slay ja Bob Crewe "Silhouettes", mis viis 1957.a. ansambli The Rays hittide edetabelisse, aga on ehk tuntuim Herman's Hermitsi esituses, tõi kindlasti mõnele nooruse mälestusi tagasi.

Koori esimees Heikki Paara juhtis oma sõnavõttudes tähelepanu sellele, et TEMi veteranidele lisanduvad igal aastal nooremad, seda isegi tänu "boomeritele", teisele põlvkonnale. Heaks näiteks on siin tenorid: "boomerist" isa ja tema keskkoolieas poeg, Jaak ja Carson Juhani. Ning kooril on liikmeid ka mujalt kontsertidele tulemas — TEMi ridadesse võeti enne kontserti pidulikult (lõpuks!) ametlikult liikmeks Arved Plaks Texasest, kes on TEMi bassirühmas laulnud juba 1999.a. saadik, näiteks kahel viimasel laulupeol ja nendele järgnevatel kodumaaturneedel.

Meeskoori järjekordne edukas kevadkontsert kinnitas, et meeslaulu viljelejaid on Torontos veel kauaks. Kui ainult, nagu mõne kuu eest TEMi jõulukontserdil olnud kuulaja meie lehes kirjutas, kavalehti natuke ettevaatlikumalt saaks koostada… Trükivead, puuduvad täpid ja tähed jätsid soovida. Aga siis poleks vist ka hiljem pärast esinemist midagi, mille kohta nuriseda?

Märkmed: