Tallinnas tähistati Hellar Grabbi uue raamatu ilmumist ja tema 75. sünnipäeva Akadeemilises Raamatukogus kuuks ajaks välja pandud näitusega tema elust ja tööst ning raamatu „Eestlaste maa“ esitluse ja koosviibimisega raamatukogu suures saalis.
Näituse, mille väljapanekud koostas Välis-Eesti osakond, avas raamatukogu direktor Andres Kollist. Seejärel toimunud raamatuesitluse ja koosviibimise avas sõnavõtuga luuletaja Hando Runnel. Kirjanduskriitik Andres Langemets iseloomustas H. Grabbi värsket teost „Eestlaste maa“, mis ilmus sarjas „Eesti mõttelugu“ kirjastuse Ilmamaa väljaandel. Üle 500-leheküljeline raamat sisaldab esseesid ja artikleid poliitilistel, ajaloolistel ja mälestuslikel ainetel. Korp! Rotalia poolt tervitas Tallinna konvendi esimees Martin Kärner. Sõna võttis ka Hellar Grabbi. Järgnes seltskondlik koosviibimine veini ja suupistetega.
Kohale oli saabunud saja inimese ringis — sõpru, tuttavaid, sugulasi. Nende seas Lennart Meri, Endel Lippmaa ja Vaino Väljas koos abikaasadega, kindral Einseln, laulva revolutsiooni kõnemees Heinz Valk, endine poliitvang Kalju Mätik, kirjanikud Arvo Valton, Ott Raun, Indrek Hirv jt., Vello Salo, Jüri Estam, Vootele Vaska, Peeter Tõnus Rootsist, Valdemar Vilder Austraaliast jt. Sama päeva õhtul oli Hellar Grabbi kutsutud Kadriorgu president Arnold Rüütli ja ta abikaasa külalisena.
Järgnevad ülestähendused on nopitud näitusel „Vabal häälel — Hellar Grabbi 75“ välja pandud eluloolistest andmetest.
Sündinud 1929 Tallinnas sõjaväelase perekonnas. Lõpetanud Geislingeni Eesti Gümnaasiumi, William Jewell Kolledzhi ja magistrikraadiga Columbia Ülikooli.
Aitas 1954-64 toimetada ja välja anda noorema põlvkonna vabameelset ajakirja „Vaba Eesti“. Kultuuri- ja kirjandusajakirja „Mana“ toimetaja ja väljaandja 1965-99. Eesti pagulaskultuuri paremikku esindav „Mana“ pööras rohket tähelepanu kultuuri- ja kirjanduselule okupeeritud kodumaal.
Oli esimesi tuntud pagulasi, kes korduvalt külastas Eestit juba 1968-77. Külastused lõpetas nõukogude poolt kehtestatud viisakeeld. Pääses jälle Eestisse 1988.
„Vabadusraadio“ ja „Raadio Vaba Euroopa“ poliitika- ja kultuuriküsimuste kommentaator 1974-92. On teinud üle 1200 raadiosaate.
Aastail 1988-91 edendas Washingtonis Eesti iseseisvuse taastamist taotlevate poliitikute (E. Lippmaa, M. Lauristin, L. Meri, A. Rüütel, I. Fjuk jt.) suhtlemist USA Välisministeeriumi, Kongressi ja ajakirjandusega ning abistas neid dokumentatsiooni kogumisel. Organiseeris ja juhatas EV Ülemnõukogu esimehe A. Rüütli konsultatiivnõukogu Põhja-Ameerikas.
Oli Eestis 1992-95 tegev poliitiliste rühmituste Eesti Kodanike Liit ja Parem Eesti rajamisel ja juhtimisel. Aastast 1989 on avaldanud Eesti päeva- ja nädalalehtedes ning ajakirjades üle 100 artikli.
Kirjutanud ja avaldanud raamatud „Vabal häälel. Mõtteid kahesajast raamatust“ (Tallinn, 1997), „Tulgu uus taevas. Mõtteid viiekümnest kirjanikust“ (Tallinn, 1999) ja „Eestlaste maa“ (Tartu, 2004), koostanud ja toimetanud raamatu „Vaba Eesti tähistel“ (Tallinn, 2000).
Elab aastast 1959 Washingtoni eeslinnas Alexandrias koos abikaasa Irjaga. Neil on pojad Indrek ja Kristjan ning lapselapsed Lili, Karl, Erika, Priit ja Eneli.
Hellar Grabbi uue raamatu ja sünnipäeva tähistamine Tallinnas
Eestlased Eestis | 01 Apr 2005 | J.T.EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
