PM
Mart Helme
FOTO: Kuvatõmmis videost
EKRE esimees Mart Helme kirjutas president Kersti Kaljulaidile avaliku kirja, milles heidab riigipeale ette traditsioonide lammutamist ja vaenu rahvusriigi vastu.
Postimees avaldab Mart Helme pöördumise täismahus:
https://www.postimees.ee/43616...

Lp. Vabariigi President Kersti Kaljulaid,

Ühel meie kohtumisel heitsite mulle ette, et meie erakond kahjustas Tallinnas toimunud digitippkohtumise ajal proua Angela Merkeli immigratsioonipoliitika vastu meeleavaldust korraldades Eesti julgeolekuhuve.

Juhtisin tookord Teie tähelepanu sellele, et isegi Vabariigi President ei saa ühelegi erakonnale, ammugi mitte eesti rahvale, ette kirjutada, millal, kus ja mille vastu nad võivad meeleavaldusi korraldada. Nentisin, et Te pole ei minu ega meie rahva tööandja, vaid vastupidi. Ilmselt ei jõudnud minu sõnum tookord Teie teadvusesse, sest mõni aeg hiljem, kohtudes riigikogu õiguskomisjoni liikmetega, nõudsite te, et riigikogu peab kooseluseaduse rakendusaktidega edasi minema, vastasel korral asuvad asjaga tegelema kohtud.

Ma ei tea, kas Te ei andnud endale vähese poliitilise kogemuse tõttu aru või ei tähenda riigikogu sõltumatus Teile kõige vähematki. Tuletan siis meelde, et kohtuvõim on küll sõltumatu võimuharu, aga tegutseb siiski riigikogu poolt vastuvõetud seaduste raames, mitte ei oma ise õigust seadusi vastu võtta või neid stalinistlikus võtmes voluntaristlikult tõlgendada. Samuti ei oma Vabariigi President mingit mandaati riigikogule korralduste jagamiseks.

Nii esimesel kui teisel puhul rikkusite Te (ja ma kahtlustan, et teadlikult) Eesti vabariigis põhiseadusesse kirjutatud võimude lahususe põhimõtet, mis oli Teile ometi nii kallis, kui Te Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda ja meie riigikogu fraktsiooni juhti Martin Helmet kohtute ründamise eest süüdistama asusite. Muide, Martin Helme kuulus fraas peade veeretamisest puudutas just sedasama kohtulikku aktivismi, millega kooseluseaduse rakendusaktide puudumisest mööda mindi. Ehk teiste sõnadega: just meie olime tookord võimude lahususe põhimõtte ja seadusekuulekuse kaitsel, erinevalt Teist ja Teiega kaasa jooksnutest, kes kaitsesid taas stalinistlikku voluntarismi.

Lugupeetud President!

Te olete ametis olnud pisut üle aasta, aga kogu Teie ametiaega iseloomustab varjamatu traditsioonide lammutamise vaim ja vaen Eesti kui rahvusriigi vastu. Te väljendate avalikku põlgust kirikus käimise suhtes (välja arvatud juhul, kui tahate anda oma heakskiitu homoküsimuses hereetilise pastori seisukohtadele), Te ei pea Eestit rahvusriigiks, Te toetate halli passi omanikele automaatse kodakondsuse andmist, Te peate normaalseks, kui eestlastele püha ja okupatsiooniperioodil rahvusliku identiteedi tugisambaks olnud laulupidu „rikastatakse“ vene keelega, Te väidate, et „meie front on liberaalsed väärtused“ vastamata küsimustele, mis need liberaalsed väärtused siis ikkagi on (immigratsioon? homoagenda? eutanaasia? inglisekeelne kõrgharidus? libasallivuse terror kõige normaalse üle? agressiivne feminism? sugu kui sotsiaalne konstruktsioon?) ja kes on Teile andnud mandaadi neid „väärtusi“ eesti rahvale peale suruda. Te peate võrdselt sini-must-valgeteks kõiki inimesi, kes mistahes moel või mistahes motiividel Eestisse on sattunud (huvitav, kuidas on võrdselt sini-must-valged minu isa ja vanaisa, kes relv käes Eesti okupeerimise vastu võitlesid ja need, kes Eestit pool sajandit okupeerisid ja praegu Vladimir Putinit, mitte Teid oma presidendiks peavad?), Te paiskate poole sajandi jooksul Eestis lapsest täiskasvanuks saanutele näkku, et neil ei olnud õnnelikku lapsepõlve, sest – kas sa näed – Teie isiklikult ei suuda endale õnnelikku lapsepõlve nõukogude perioodist ette kujutada.

Teie arrogantsuse ja eesti rahva tunnete põlgamise viimaseks ilminguks on meie rahvushümni (mille avaliku mängimise ja kuulamise eest võis okupatsiooniajal trellide taha sattuda) eiramine uue aasta vastuvõtmisel Vabaduse väljakul 31.12.2017. Praeguseks teame juba, et otsus hümni mitte mängida langetati Teie administratsiooni (ja ilmselt ka Teie enda) otsuse alusel. Õnnetute ajakirjanike vabandused, nagu oleks hümni laulmine jäänud kahetsusväärselt ilutulestiku varju, on absurdsed. Ma saan aru, et Teil puudub piisav avaliku teenistuse kogemus, aga selleks, et taolisi kattumisi ei toimuks, on protokollitöötajad ja antud juhul ka töö eest tasu saav lavastaja, kes iga detaili sekundi pealt paika panema peavad. Aga paraku: nendele õigustustele on taas iseloomulik see liberaalset fronti iseloomustav häbematus, millega avalikkust lolliks peetakse.

Lugupeetud pr. Kersti Kaljulaid!

Kümme aasta vältel enne Teie ametisseasumist oli Eesti Vabariigi presidendiks isik, kes lahkus siit häbistatuna. Ent tema tegevus ei küündinud siiski selleni, et meil oleks põhjust olnud rääkida hääletust riigipöördest, mida Teie praegu Eestis korraldada püüate. Sisuliselt tegelete Te järjekindlalt 1992. aastal Eesti rahva poolt rahvahääletusel heaks kiidetud Põhiseaduse vaikse lammutamise ja võimude lahususe põhimõtte süstemaatilise rikkumisega. Kõigeks selleks pole Teil ei seaduslikku ega rahva poolt antud mandaati. See on Teile kahtlemata ebameeldiv, aga lubage siiski meelde tuletada, et Teid pole ametisse valinud ei rahvas ega isegi mitte valijameeste kogu. Sisuliselt määras Teid ametisse parlamendi vanematekogu, kelle otsuse riigikogu suur saal sugugi mitte üksmeelselt kinnitas. Me kõik teame, mida ütleb meie Põhiseaduse preambul eesti rahva, keele ja kultuuri hoidmise kohta.

Proua president,

iseenda, oma laste ja lastelaste, oma erakonna enam kui 8200 liikme, nende kümnete tuhandete meile parlamendis mandaadi andnud inimeste ja lõpuks ka nende sadade tuhandete rahvuslikult meelestatud inimeste nimel, kes näevad Eestit endiselt rahvusriigina, meie rahvuskoduna, milles läbi aegade jääb kõlama eesti keel, on mul teile tungiv palve: iga kord, kui Te jälle liberaalseid – ja võimalik, et Teile isiklikult kalleid väärtusi – kaitsma ja propageerima tõttate, mõelge ka meie kui rahvuse väärtuste peale. Kui need meelest ära lähevad, lugege Põhiseadust, lugege ikka uuesti ja uuesti. Ja jätke sekkumine päevapoliitikasse. Tuleb kasuks nii Teile kui päevapoliitikale.

Märkmed: