Urmas Kaldmaa , 17. oktoober 2013, 07:00
PIIRILEPINGU VASTU: Eile kogunesid Eesti-Vene piirilepingu vastased Pärnusse.
Eile peeti Pärnus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eestvedamisel umbes 50 osavõtjaga miiting kavandatava Eesti-Vene piirilepingu vastu, kus erakonna esimees Mart Helme teatas, et kavatseb piirilepingu allkirjastajad kohtu alla anda.
Peale Konservatiivse Rahvaerakonna osalesid miitingul ka Reformierakonna ja IRLi liikmed. Miitingu peakõneleja oli Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.
«Kõik, mida kavatsetakse teha, on seadusevastane,» ütles Helme eelseisvast Eesti-Vene piirilepingust kõneldes.
«Meie erakond on võtnud seisukoha, et need inimesed, kes on konkreetselt selle piirilepingu allkirjastajad ja eestvedajad, on riigireeturid. Ma ütlen niipalju, et erakond kavatseb need inimesed anda kohtu alla. Aga meil on vaja selleks jõupositsiooni.»
Helme hinnangul on Eesti jõudnud olukorda, kus ei saa enam rääkida Eestist kui õigusriigist. «Põhimõttelage järeleandlikkus välissurvele, see popslik küürutamine ja kummardamine kõikvõimalike väljast tulevate soovituste ees – kõik see on viinud eesti rahva olukorda, kus me võime rääkida rahvast kui rümbast,» väitis Helme.
«Meie põllumajandusel on jalad alt löödud ja neid jalgu ei kasvata alla ka eurotoetused. Meie tööstus on muutunud armetuks allhankenähtuseks, mis ei varusta meie rahvast piisava hulga töökohtadega ja mis ei taga meie riigile niisugust maksutulu ja heaolu, et me võiksime rääkida rahvuse kasvamisest ja tugevnemisest.»
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
copy16 Nov 2013 04:00
http://www.eesti.ca/hazak-tart... Gabriel Hazak: Tartu rahuleping muutus kehtetuks 1940. aastal.
Jurist ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsent Gabriel Hazak kirjutab Postimehe arvamusportaalis Tartu rahulepingu rahvusvahelis-õiguslikust kehtivusest rääkides, et kuigi rahulepingud sõlmitakse alati tähtajatutena, ei tähenda see sugugi, et nad kõik püsivad igavesti ning kui üks partneritest lepingut raskelt rikub, kaotab see igasuguse mõtte ja muutub kehtetuks, kindlasti on rahulepingu niisuguseks rikkumiseks ühe poole agressioon oma partneri vastu.
varia15 Nov 2013 13:19
1. Eesti Wabariik sõlmis 1920. aastal Tartu rahu Vene SFNV-ga, mis 1937. aasta konstitutsioonist lähtuvalt nimetati ümber Vene NFSV-ks.
Praegu on tegemist Venemaa Föderatsiooniga, mis on mõnes küsimuses deklareerinud õigusjärgsust vaid seoses Nõukogude Liiduga, mis loodi aastal 1922.
Seega üht lepingu osapoolt enam pole.
2. Samas omandireform näitas ilmekalt, et omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti Vabariik ise Eesti NSV ja NLiidu õigusjärglane.
3. Juba 1934. aasta 12. märtsil tuli Eestis võimule ebaseaduslik režiim ja need, kes lähtuvad 1938. aasta põhiseadusest, lähtuvad oma järjepidevuses ebaseaduslikust režiimist…
Ka Eesti NSV oli Rahvasteliidu liige 1940. aasta 21. juulist kuni sama aasta 6. augustini. Rahvasteliit pidas Eesti NSV-d Eesti Wabariigi õigusjärglaseks.
4. Eestlased, võttes maha Eestis olnud massimõrvari ja ebaseaduslikult Venemaal võimule tulnud Lenini monumendid, näitasid sellega oma negatiivset suhtumist ka Tartu rahulepingusse.
5. Eesti allkirjastas Helsinki 1975 lõppakti OSCE järelevalve all tagantjärgi aastal 1991.
Sellega tunnustati ka liitlaste Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentside otsuseid riikide, nende piiride ja piiride muutmise kohta. Eeltoodud konverentside otsuste põhjal oli Eesti Nõukogude Liidu seaduslik liiduvabariik. Ka Nürnbergi tribunal käsitles Balti riike Nõukogude Liidu seadusliku osana, mida okupeeris Saksamaa, ja mis oli agressioon.
6. Ka Inglismaa ja USA poolt deklareeritud Atlandi Harta käsitles 1941. aasta 14. augustil Balti riike Nõukogude Liidu osana.
Sama aasta 24. septembril ühinesid Londonis hartaga need riigid, millele harta kaitset pakkus.
Need riigid olid Nõukogude Liit ning Belgia, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Jugoslaavia ja Prantsusmaa, mille valitsused asusid Londonis eksiilis, ja teised, kokku 26 riiki, mis deklareerisid 1942. aasta 1. jaanuaril ka ÜRO loomise.
7. Lissaboni leping on EV põhiseaduse suhtes ülimuslik ja ei sätesta Eesti - Vene piiri Tartu rahu järgi. Kui tšehhid surusid klausli Sudeedimaa kohta Lissaboni lepingusse, siis Eesti pool Tartu rahu teemat üles ei võtnudki...
8.http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=13908
Ajakirjanik Andres Raid sai Riigikohtust vastuse, et ajateenimine Nõukogude Liidu armees ei olnud eestlaste represseerimine. Mis okupatsioonist saab siis rääkida, sest vastavalt Genfi konventsioonile ei tohi okupeeriv riik okupeeritavaid oma jõustruktuuridesse mobiliseerida.
9. Eesti Vabariik astus 1991. aasta 6. sept. NLiidust välja vastavalt selle põhiseadusesest lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa (1991.a.) puhul.
1991. aastal esitas Eesti ÜRO-le liikmelisuse saamisel oma riigipiiriks praeguse riigipiiri.
10. Eesti Vabariigi põhiseadus
§ 121. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud:
1) mis muudavad riigipiire;
Ants Tammeveski15 Nov 2013 07:56
TartuRahu piir taastada!merepiirid Eestile kasulikeks 1 Tallinna-Helsingi vahel,2Ruhnu ümber
Loe kõiki kommentaare (5)
