Eile õhtul süttisid Helsingi kesklinnas riigiraudtee vanad hooned (VR:n makasiinit), politsei hinnangul oli tegemist süütamisega, vahendas Helsingin Sanomat.

Politsei algatas tuleõnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks eeluurimise.

Uurimist juhtiva kriminaalpolitsei ülemkomissar Kari Tolvaveni sõnul on alust kahtlustada, et tegemist oli süütamisega, kuna tuli levis edasi väga kiiresti, vahendas YLE24.

Helsingi abiprefekt Jari Liukku rääkis YLE uudistele, et kõik uurimissuunad on endiselt lahti. Juhtumit uuritakse kui jõhkrat hävitustööd, mille eest määratav maksimaalne vanglakaristus on kümme aastat.

Tuleõnnetuse võimalikku seost 1. mai öösel toimunud põlenguga politsei veel kommenteerida ei soovi, kuna uurimine on algusjärgus.

Vana hoonekompleksi põlengust kerkinud suits põhjustas meedikute hinnangul hetkelise ohuolukorra toimuvat jälgima kogunenud inimestele.

Kiirabiarsti Tuomas Hiltuneni sõnul hingasid saastunud õhku sisse sajad inimesed, kuid õnneks keegi arstiabi ei vajanud.

Sündmuskohalt ohtlikke aineid ei leitud. Hoonete põrandaalustest raudteeliipritest eraldus õhku mürgiseid gaase ja seetõttu laiendati õnnetuspaiga eritsooni.

Politsei soovitas lähipiirkonna elanikel aknaid mitte avada ning ventilatsioonisüsteeme mitte tööle panna.

Helsingi päästekeskus sai teate tuleõnnetusest eile õhtul kell 19.50, vahendas Ilta-Sanomat. Kui tuletõrjeüksused sündmuskohale jõudsid, põlesid hooned lahtise leegiga.

Tuli levis ligikaudu 50 meetri kaugusele lõunatiivast, mis jääb moodsa kunsti muuseumi Kiasma poole. Lõunatiib hävis täielikult, osaliselt jäi alles aga säilitamisele määratud teine tiib.

Kui suitsusammas hakkas liikuma lähedalasuva parlamendihoone suunas, peatati õhtul osaliselt ka autoliiklus ja mitmed trammiliinid suunati haruteede kaudu eemale.

Päästeteenistuse teatel raskendas kustutustöid katuse sissekukkumine. Tuli saadi kontrolli alla hilisõhtul, kustutustööd jätkusid ka täna hommikul.

Vanad ajaloolised hooned seisid tühjalt ning nende lammutustööd pidid algama esmaspäeval. Viimati põlesid hooned ööl vastu 1. maid, kui noortejõuk aiaga ümbritsetud territooriumil mitu tulekahju süütas.

Helsingi kesklinnas asuva kaubajaama hooned projekteeris arhitekt Bruno F. Granholm aastal 1898, vahendas oranssi.net.

Kaubajaama territooriumilt said alguse Soome ja Venemaale suunduvad raudteed. Mööda raudteed saabus Soome aga näiteks küttepuid, tarbekaupu, ehitusmaterjale ja toiduaineid.

Sõja ajal pakkusid hooned ajutist peavarju Karjala põgenikele.

Pärast kaubajaama tegevuse lõpetamist üürisid hoonetes aastakümnete jooksul ruume kohvikud, restoranid, kunstigalerii, jalgrattaparandus ja arvukalt muid väikefirmasid.

Toimetas Mari Kamps, reporter PM

Märkmed: