Konservatiivse Rahvaerakonna liige Hendrika Näägo kirjutas vastulause sotsiaaldemokraadist bioloogiõpetaja Ott Maidre valeväidetest kubisevale arvamusloole „Ma ei taha, et mu õpilased peaks elama EKRE soovide järgi kujundatud ühiskonnas“. http://arvamus.postimees.ee/37...
Postimees keeldus vastulauset avaldamast otsitud põhjendusega, et „loos esineb mitmeid faktivigu“. Milliseid, seda ei täpsustatud. Vastulause avaldab Uued Uudised.
http://uueduudised.ee/ma-ei-ta...
Mul on kahju, et Tartu Tamme gümnaasiumi õpilased peavad silmitsi seisma demagoogitseva õpetajaga, kes on välja mõelnud normid omaenda arvamustele tuginedes. Kui sa selle normiga ei nõustu, järelikult oled halb inimene. Sa oled laste- ja naistepeksja, äärmuslik valge mees, kes võitleb patriarhaalse ja vihkamist täis ühiskonna nimel.
Midagi sellist ei peaks ühe õpetaja sulest avalikkuse ette ilmuma. Veel enam, õpilastele selliste väärarusaamade sisendamine ning viha õhutamine ei ole kindlasti miski, mis kuulub õpetaja töökohustuste hulka. Bioloogiaõpetaja ülesanne on edastada oma õpilastele õiget ja asjakohast teavet. Põhikooli bioloogia käsitleb mehe ja naise erinevust, soo jätkamist, inimese üldist ehitust ja arengut. Kooli bioloogia ei näe ette seksuaalsest orientatsioonist rääkimist. Selleks on psühhiaatrite ja psühholoogide pärusmaa. Bioloogia on loodusteadus ning teadus põhineb faktidel.
Inimese sugu on bioloogiline ning ei „tule inimese ajust“ nagu LGBT aktivistid väidavad. Inimesel on kas XX või XY kromosoomid ning see määrab soo, see on fakt ja seda ei muuda miski. See, kas keegi identifitseerib end kas mehe või naisena, on sotsioloogiline ja psühholoogiline konstruktsioon, millel ei ole bioloogilise objektiivsusega mingit seost. American College of Pediatriciansi teadlaste sõnul võib sellist käitumist, kus lastele ja noortele õpetatakse ja sisendatakse, et keemiline ja ka kirurgiline sekkumine bioloogiliste sootunnuste muutmiseks on normaalne, pidada väärkohtlemiseks. See tekitab nendes rohkem segadust ja arusaamatust. Rääkimata suurtest terviseriskidest.
Soorollid on eksisteerinud inimkonna alguasegadest peale ning need ei ole välja mõeldud või disainitud, need on nii kujunenud põhjusega. Nüüdseks on soorollid sotsialistlike ja feministlike liikumiste tagajärjel kõikuma löödud. Tänapäeval keskenduvad naised karjäärile ning arvatakse, et ainult see teeb neid õnnelikuks ning täisväärtuslikuks ühikonnaliikmeks. Neid tahetakse panna unustama, et naistele kuulub maailma suurim ning olulisim privileeg – tuua ilmale ja kasvatada lapsi. Kui bioloogiaõpetaja arvates on naised selle lähenemise kohaselt „uue tööjõu inkubaatorid“, siis kuhu me omadega üldse jõudnud oleme?
Laste saamine on oluline soo ja liigi jätkamiseks ja see on looduses elusorganismide üks põhilisi eesmärke. Tõsi on, et ka riigi jätkamiseks on kodanikke vaja. Seda ei ole eksklusiivselt EKRE seisukoht. See on terve ühiskonna seisukoht – lapsed on meie tulevik. Väike külastuskäik bioloogia klassist geograafa klassi, ning geograafia õpetaja räägib lähemalt rahvastiku vananemisest ning selle mõjust riigile ja majandusele.
Ott Maidre EKRE-le omistatud väide, et naise- ja lapsepeks olevat okei, on kõige ehtsam valetamine. Kui EKRE ei toeta Istanbuli konventsiooni, mis paneb riigile „kohustuse kaitsta naisi ja lapsi perevägivalla eest“, siis sellest ei järeldu, nagu erakond poleks selle põhimõttega nõus. Vastupidi. Ainult et Istanbuli konventsioon ei reguleeri ainult perevägivalda, vaid kuulutab sõja traditsioonilistele soorollidele. Selliste radikaalse feminismi seisukohtade omaksvõtt ei ole meie huvides.
Meie huvides ei ole liituda millegagi, mille kohaselt on soorollid naistevastane vägivald. Seetõttu ei poolda EKRE seda konventsiooni. Ent Miadre väide, et „mingi grupp inimesi hakkab meedia kaudu rõhutama, et naise- ja lapsepeks on okei“, on lihtsalt rumal ja pahatahtlik. See, mis toimub suletud uste taga, see suure tõenäosusega sinna jääb ning ükski konventsioon seda ei muuda. Meie kõigi kohus on kaitsa oma naisi ja lapsi, ükski dokument seda ei tee. Sama kehtib seksuaalse ahistamise ning igasuguse vaimse ja füüsilise vägivalla korral. Meil on vaja reaalseid tegusid, mitte konventsiooni. Kasvatagem oma lapsi õigesti ja armastusega, õpetades neile õigeid väärtusi. Naiste austamine ning laste kaitsmine peaks olema iseenesest mõistetav ning normaalne.
Hirm tuleviku ees on noores eas normaalne nähtus, kuid vale informatsiooni ja laimu levitamine õpetaja poolt ainult süvendab seda. Ei ole vaja otsida tonti sealt, kus seda pole. Jääb üle vaid loota, et õpilased ei ole nii kergesti ajupesule alluvad ning suudavad noore bioloogiõpetaja demagoogiat kriitiliselt võtta. Selle asemel, et soovida kellegi uuesti koolipinki saatmist, peaks üle vaatama enda väärtused ja eesmärgid õpetajana.
Hendrika Näägo
