Kelle huvides tegutsevad need, kes püüavad nurjata Eesti huvide eest seismist? Opositsioonimeelse meedia ja opositsiooni püüdlused tõstatada skandaali sellest, et rahandusminister Martin Helme palkas USA advokaadibüroo esindama meie huve, et Eesti saaks osa kahjutasust Danske Panga vastu tõstatatud rahapesuloos, on naeruväärsed ja totrad. Nagu ka nende laest võetud sisutud, seosetud ja vaid trükivärviga kokku liimitud "argumendid" mingist "huvide konfliktist" ja "võimalikest kahtlastest seostest".
USA-s suhtutakse võimalikku huvide konflikti äärmiselt tõsiselt ja rangelt ning see lõppeb advokaaditegevuse lõpetamise ja suurte kahjuhüvitistega. Mitte ükski sellise kaliibriga, eriti FBI endise direktori juhitav, advokaadibüroo ei hakka nende jaoks nii väikese lepingu nimel enda olemasolu ja hiigeltrahvidega riskimagi.
Tegelikkuses kumab antud häbiväärsest ažiotaasist läbi hoopiski raevukas sallimatus tänase koalitsiooni vastu, soov kõigutada valitsust ning muidugi nende pikad ja karvased kõrvad, kes püüavad igal mõeldamatul moel takistada rahapesu uurimist ning enda seotuse ilmsikstulekut sellega. Ei ole vaja eriti suurt fantaasiat, et arvata, kes selle järjekordse demagoogilise ja valedest kubiseva rünnaku taga on või kellele see kasulik on.
Kui Eesti mainest rääkida, siis ei kahjusta seda mitte soov asjas selgust ja kahjunõuetest osa saada, vaid Reformierakonna ajal toimunud tohutumastaapne rahapesu ise ning läbinähtavad püüded seda kinni mätsida ja takistada valitsust asjaga edasi minna. Igat tõsiseltvõetavat inimest ajab selline järjekordne pastakast väljapunnitatud "skandaal" muidugi muigama, kuid minu meelest võiks isegi paduliberaalne mudameedia siiski aeg-ajalt Eesti huvide eest seista. Meil on ju küll ja küll, mida selle kahjutasuga ette võtta. Või ei hoolita oma raevus ja ärapanemistuhinas enam millestki?
