Henn Põlluaas riigikogu sügisistungjärgu avaistungil.
Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR
Me võiksime ka riigikoguna olla aktiivsemad ja senisest enam juhi rollis. Me ei tohi muutuda passiivseks järgijaks ega tormakaks järelejooksjaks, ütles riigikogu esimees Henn Põlluaas riigikogu sügisistungjärgu avaistungil peetud kõnes.
Kuigi Eesti parlament on maailma ajaloo skaalal noor, oleme nüüdseks küpsemad ja tugevamad kui kunagi varem. Sellel käänulisel teel on olnud kokkuleppeid ja lahkarvamusi ning erinevaid argumente seinast seina. Paljud selles saalis viibijatest on väljendanud kiiduväärset sõnaosavust oma seisukohtade kaitsmisel.
Nii nagu meie parlament, on ka Eesti demokraatia suhteliselt noor. Uue karmi, kuid väärtusliku demokraatiakogemuse saime selle aasta kevadel ja suvel pandeemiaga seotud kriisi lahendades, milles oleme olnud ja oleme endiselt maailma edukamate riikide seas.
Kõiki pandeemiakriisis läbitud probleeme ja vastuvõetud otsuseid – alates eelarvest ning lõpetades töökohtade ja majanduse säästmise, inimeste kaitsmise ja palju muuga – analüüsiti põhjalikult ning need räägiti lahti nii riigikogu komisjonides kui ka suures saalis. Oli palju erinevaid vaatenurki ja seisukohti, millega seoses tõstatasid parlamendiliikmed – olgu valitsuskoalitsiooni või opositsiooni poolelt – tõsiseid ja asjakohaseid küsimusi. See elavdas riigis vajalikku parlamentaarset debatti.
Tegime tihedat koostööd ka vanematekogu tasandil. Hoolimata teatud ringkondade soovist kasutada kriisi oponentide mahategemiseks, usun, et kogu see protsess on viinud kõiki sidusrühmi paremate algatuste ja täpsema poliitika suunas.
COVID-19 olukord ei lõppe niipea ja selle kulg on ennustamatu. Seega peame tegema kõik, et minimeerida inimeste elu ja tervist ohustavaid riske ning tagada ühiskonna ja majanduse toimimine ja taastumine. Oleme selleks vastu võtnud rea olulisi ja ennast õigustanud meetmeid, kuid me ei saa nüüd puhkama jääda.
Indrek Kiisler: opositsioon võiks lõpuks üles ärgata (1)
Kõik me moodustame olulise lõime Eesti ühiskonna struktuuri tugevdamisel, nii vormis kui ka sisus, olgu parlamendis, avalikkuses, meedias või sotsiaalmeedias. Ikka tekivad mõnikord lahkarvamused ja erimeelsused, mis tunduvad lepitamatud. See on mõistetav, sest meedia loob ja toob meieni üha dramaatilisemaid pealkirju ja tihtipeale liialdavaid kommentaare.
Aga kui astuksime sammu tagasi, et näha suuremat pilti, siis näeksime, et tegemist on lihtsalt värvide segamisega samal paletil. Pärisprobleemid on ühed ja samad. Need korduvad ja vajavad lihtsat, teinekord kiiremat lahendust.
Oma rahvast peab usaldama
https://www.err.ee/1134759/hen...
Sellel aastal möödus sada aastat sellest, kui koostati ja allkirjastati Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. See ei olnud sajaprotsendiliselt täiuslik, see polegi võimalik, kuid vaieldamatult oli see üks maailma demokraatlikumaid põhiseadusi, mis kehtestas rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja otsedemokraatia põhimõtted.
"Riigikogu peab uskuma oma rahvasse, sest altpoolt lähtuv arukas initsiatiiv on suureks toeks riigivõimu teostamisel."
Praegu meil otsedemokraatia puudub, kuid see peaks olema osa meie igapäevasest demokraatlikust kultuurist. Otsedemokraatia ei ole mingi tont ega mõttetu farss, mida karta. Oma rahvast peab usaldama. Riigikogu peab uskuma oma rahvasse, sest altpoolt lähtuv arukas initsiatiiv on suureks toeks riigivõimu teostamisel.
Sageli me ei näe ega märka, missugused on inimeste tegelikud huvid ja vajadused – või siis ei soovita seda näha –, nagu näiteks rahva enamiku tahe kehtestada rahvaalgatuse võimalus ja presidendi otsevalimised või soov sätestada abielu põhiseaduses mehe ja naise liiduna.
Kersti Kaljulaid: midagi on lahti meie suure pildi tajuga
Nii võime sattuda ja olemegi sattunud olukorda, kus riik surub oma kodanikele peale ebasoovitavaid ja vastuvõetamatuid ettekirjutusi ja väärtussüsteeme. Selle tagajärjel on rahva rahulolematus aja jooksul üksnes suurenenud. Inimesed väljendavad oma eitust erineval moel, näiteks petitsioonide ja miitingutega või olles skeptilised ja passiivsed, aga ka depressiivsed ja vastanduvad. Kaotajaks on terve riik.
Otsedemokraatia elementide lisamine praegu eksisteerivasse poliitilisse süsteemi on valimistevahelisel perioodil kodanike jaoks oluline eneseväljendusvahend. See aitaks muuta valitud rahvaesindajad vastutustundlikumaks, distsiplineeriks poliitilist eliiti ning tooks meid kõiki rahvale lähemale.
Otsedemokraatia põhimõtetest ja praktikast saaks tulevikus esindusliku valitsemisviisi oluline element, mis lisaks parlamentaarse demokraatia mudelile uue dimensiooni. Sellega oleks inimeste jaoks oluliste teemade püstitamisse ning otsuste langetamisse kaasatud lai valijaskond. See omakorda muudaks demokraatia loomult esinduslikuks ja tõeliselt tugevaks inimsõbralikuks poliitiliseks mehhanismiks. Võidaksid nii riik kui ka rahvas.
Demokraatia tulevik
Mis saab Eesti parlamendist ja demokraatiast tulevikus? Mulle tundub, et on veel mitu ühist väljakutset, mida peame sügavamalt teadvustama ja millele püüdma vastata.
Üks neist on suurem paindlikkus ja aktiivsus parlamenditöös. Me peame riigikogus rääkima samadel teemadel, mille üle arutab rahvas. Nendest teemadest tuleb rääkida õigel ajal, mitte suure hilinemisega. Vastasel juhul elame omaette mullis ning kapseldume valesti seatud prioriteetide täitmisse. Riigikogu peaks võtma endale senisest suurema rolli seaduseelnõude algatamisel.
Maris Lauri: vabadusest ja vastutusest (1)
Nagu COVID-19 puhul nägime, on kiireloomuliste küsimuste kohene ajakavva võtmine ja nende lahendamine tihtipeale eluliselt oluline. Muidugi ei tohi aga asju üle dramatiseerida. Vaja on tasakaalustatud lähenemisviisi.
Teine oluline valdkond on digitaalne demokraatia, mis võib tekitada vastakaid tundeid. Ühelt poolt on see paradoksaalselt kauguse-läheduse tunnetus demokraatias. Teisalt jällegi kaasab kiiremini suuremaid masse. Valijate, eriti noorte suhtlemisse on infotehnoloogia tugevalt sisse juurdunud.
Viimase kahekümne aasta jooksul toimunud tehnoloogilise revolutsiooni peamine mõju on olnud füüsiliselt distantseeritud inimeste lähendamine uuel moel. Teisenenud suhtlemiskanalid on võimaldanud inimestel üksteisega üha tihedamalt suhelda.
Interneti, nutitelefoni ja arvukate sotsiaalmeediakanalite vahendusel saavad inimesed osaleda suurtes nähtamatutes veebikogukondades. Inimesed on omavahel seotud ühiste huvide ja arusaamade kaudu, ükskõik, mis need huvid ka poleks, ükskõik, kus need inimesed ka ei asuks.
"Me peame olema fantaasiarikkamad ja eksperimenteerivamad uute suundumuste osas, kuid ilma, et digiturvalisuses järeleandmisi teeksime."
Oleme digiteenuste pakkumisel maailmas esirinnas, kuid meil on vaja põhimõttelist ja kõikehaaravat arutelu tehnoloogia ja poliitika ning tehnoloogia ja parlamendi vahelistest suhetest. Me peame olema fantaasiarikkamad ja eksperimenteerivamad uute suundumuste osas, kuid ilma, et digiturvalisuses järeleandmisi teeksime. Me võiksime ka riigikoguna olla aktiivsemad ja senisest enam juhi rollis. Me ei tohi muutuda passiivseks järgijaks ega tormakaks järelejooksjaks.
Teadlased ja tudengid nõudsid Toompeal teadusrahastuse korrastamist
Siinkohal on mul hea uudis. Kevadel muutsime riigikogu kodu- ja töökorra seadust, et kriisiolukorras, kui parlament ei saa füüsiliselt koguneda, oleks täiskogu istungeid võimalik korraldada elektrooniliselt.
Terve suve oleme tegelenud vastava platvormi väljatöötamisega ning see on juba katsetamisjärgus. Selline e-istungite võimalus on maailmas vaid üksikutel parlamentidel ja ma julgen kinnitada, et meie oma on neist kõigist peajagu üle. Lähiajal avaneb meil kõigil võimalus seda järele proovida.
Kokkuvõtvalt, Eesti rahvas on edastanud selge sõnumi: alates noortest kuni eakateni soovivad kõik, et nende parlamendiliikmed töötaksid koos nendega ja käsitleksid nende jaoks kõige olulisemaid küsimusi.
Eestil on vaja edasi arendada nii esindus-, otse- kui ka digidemokraatiat – eriti ajal, kui meis kõigis keeb vahetevahel skeptitsism ning suhtume silmnähtava küünilisusega poliitikasse, poliitikutesse ja poliitilistesse institutsioonidesse.
Meie roll demokraatlikus protsessis on privileeg ja sellega kaasneb vastutus. Selle kaudu me austame ja kaitseme kõigi soove ja õigusi. Me teenime oma riiki ja igat Eesti inimest.
Venemaa ja Valgevene
Üks valdkond on jäänud muutumatuks hoolimata kriisidest ja erakorralistest situatsioonidest. See on meie välis- ja julgeolekupoliitika.
Asetseme endiselt ebakindla olukorraga ohtlikus regioonis. Meie idanaaber Venemaa korraldab ähvardava järjekindlusega meie piiri ääres regulaarseid sõjalisi manöövreid. Ta püüab laiendada ja tugevdada oma haaret naabrite üle, soovides taastada kunagist impeeriumi.
Otse kell 15: riigikogu sügisistungjärgu avaistung
Meie julgeolekupoliitika põhiprintsiip on praegu ja ka tulevikus Eesti kui rahvusriigi hoidmine, meie kaitsevõime igakülgne tugevdamine ja rahvusvahelise positsiooni kindlustamine. Eesti julgeoleku suurendamiseks on vaja riigi vaimset ja füüsilist valmisolekut, aga ka leidlikkust ja ettevõtlikkust.
Lisaks viimastel aastatel Gruusia ja Ukraina vastu suunatud sõjalisele agressioonile on karta Venemaa sõjalist sekkumist ka Valgevene sündmustesse. Me jälgime toimuvat suure tähelepanuga.
Võtsime hiljuti peetud erakorralisel istungil vastu riigikogu avalduse Valgevene rahva demokraatlike püüdluste toetuseks ning igasuguse, nii sisemise kui ka välise vägivalla ja sekkumise hukkamõistmiseks. Mul on hea meel, et riigikogu näitas siin üles suurt erakondadevahelist üksmeelt.
Vaieldamatult kuulub julgeolekuküsimuste hulka ka eespool mainitud digi- ja inforuumi teema. See on tänapäeval üheks võitlustandriks, mida me ei saa lasta enda vaenlastel täita demagoogia, valede ja meie vastu suunatud vaenuliku propagandaga. Ma praegu veel ei tea, kas peame kunagi hakkama arutama teatud meediumite transleerimise katkestamist, nagu mitmel pool maailmas on tehtud. Eks aeg annab arutust.
Üheskoos võidame
Kuigi meie lähenemisviisid probleemidele võivad erineda, jagame me kindlasti ühist arvamust, et riik peab igal juhul püüdma Eesti inimeste elu paremaks muuta. Hea tahte ja piisava koostöövalmiduse korral saame seda teha. Opositsioon saab olla nii destruktiivne kui ka konstruktiivne, ent vaid viimane toob sisulist edu, mitte vastasseis ega viha.
Lõppude lõpuks teame ju kõik, et parimate tulemuste saavutamiseks tuleb pingutada ühiselt. Kõik, mida me teeme, peab lähtuma meie rahvuslikest huvidest. See on raiutud meie põhiseadusesse ning selle järgimine on meie kõigi vältimatu kohustus.
Meil seisavad ees keerulised ülesanded. Need ülesanded on tehtavad, kui keskendume inimestele, kes meid siia riigikogusse on saatnud – noortele, emadele ja isadele, vanavanematele. Nad on erinevate põlvkondade ja elualade esindajad. Oleme täpselt nii tugevad, kui on meie kõige nõrgem lüli.
Märgakem meie kõige haavatavamaid inimesi ja valdkondi, nähkem hariduse, teaduse, kultuuri ja ettevõtluse kitsaskohti ning pöördugem nende poole abistava ja toetava käega. Hoidkem Eesti vaim, majandus ja ühiskond tugevana.
Mineviku, oleviku ja tuleviku põlvkondi ühendab kõigutamatu usk ja usaldus Eestisse kui rahvusriiki, tema traditsioonilistesse väärtustesse ja suveräänsusesse, aga ka progressi ja tehnoloogilistesse uuendustesse.
Ainult sellise alistamatu ja kollektiivse tahte jõul tuleme ka kõige raskemast olukorrast kiiremini, paremini ja tugevamana välja. Üheskoos võidame. Üheskoos edasi minnes ootavad meid ees helged ja teguderohked päevad.
Olge kaitstud ja terved! Palju jõudu eelseisvaks istungjärguks!
Toimetaja: Kaupo Meiel
