Andres Herkel (Foto: Postimees/Scanpix)
Ühest suurparteist teise jooksuga pole võimalik süsteemi muuta, kuid mingis mõttes muudab see probleemi olemuse ehk kartellisüsteemi absurdsuse paremini nähtavaks, arvab Eesti Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Andres Herkel.
http://uudised.err.ee/v/eesti/..."Lahkusin IRL-st 11 kuud tagasi ja seega pole mul raske mõista sellise sammu tagamaid. Hoopis raskem, võimatu, on aga mõista seda, mille poolest on Reformierakond parem. Selline valimiseelne üle hüppamine ehk „parteijooks“, kui kasutada Jüri Saare väljendit, jätab konjunktuurse, mitte sisulise mulje," kirjutas Herkel oma ajaveebis.
Kõik ideoloogiast lähtuvad seletused teevad Herkeli sõnul nõutuks, sest esile toodud aspektid pole tekkinud üleöö. "Demokraatiaprobleemidest Kross ja Alender ei räägi – ilmselt hoomates, et selle seletusega ei ole neil Reformierakonnas midagi peale hakata. Kontrollitud demokraatia mudel, mis IRL-s on toiminud rohmakalt ja kohtas veel mõni aeg tagasi liikmete vastuseisu, eksisteerib Reformierakonnas pikaajalisemalt ning seega väliselt rafineeritud kujul."
"Kõige kurjakuulutavam on Janek Mäggi show-seletus," jätkas Herkel. "Ta toob esile, et parteist teise liikumine annab asjaosalisele võimaluse meeletus koguses intervjuudeks, mis on poliitiku valimiseelne unistus. Parteijooks polegi pikalt kaalutletud ja valuline otsus, vaid see on show ehk turundustrikk. Justkui K-kohuke või Savisaare-nimelise etenduse lavale toomine loetud päevad enne valimisi."
"Mõned valijad pööravad selja, kuid show võib veel rohkem sisse tuua. Pean säärast turundust poliitika tulevikule kordades ohtlikumaks kui Jürgen Ligi rumalalt üle võlli lennanud facebook’i sõnumit, mis teatavasti tõi kaasa tagasiastumise," lisas Herkel.
Sama suurt ohtu näeb Herkel politoloog Tõnis Saartsi seletuse realiseerumises. "Tema arvates ei ole Krossi-Alenderi parteijooksul suuremat mõju, sest see toimub paremsegmendi sees ehk IRL-i ja Reformierakonna vahel. Sarnaselt peab Saarts vastuvõetavamaks liikumist Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide vahel, kuna liikumine paremsektorist vasakusse või vastupidi tooks kaasa oluliselt suurema häälte kao."
Kaudselt ütleb Saarts Herkeli arvates sellega, et Eesti poliitika on liikumas kaheparteisüsteemi suunas.
Parlamendiparteide edasine vähenemine ja võimu kontsentreerumine seaks Eesti demokraatiamudeli väga tõsisesse ohtu, usub Herkel.
"Ühest kartelliparteist teise jooksuga pole võimalik süsteemi muuta. Kuid mingis mõttes muudab see probleemi olemuse ehk kartellisüsteemi absurdsuse paremini nähtavaks. Sisulisi muutusi võib tuua vaid konkurentsivõimaluste avardamine ning raiskava, üdini ebamoraalse rahastamissüsteemi lõpetamine. Paraku ulatuvad sõltuvussiirded väga kaugele, vaigistades ka meediat, mis loodab riigieelarvega parteidele antud kampaaniarahast osa saada," nentis ta ja lisas, et seniks võiks 31. oktoobri nimetada parteijooksupäevaks, mil "rahutud hinged end enne hingedepäeva välja elada saavad".
Toimetas
Laur Viirand
