Alo Lõhmus, Postimees

Hiiumaal Kärdla kultuurimajas algab täna kell 10 kohtuprotsess Arnold Meri üle, keda süüdistatakse osavõtus 1949. aasta suurküüditamisest.

Genotsiidis ja tsiviilelanikuvastases ründes süüdistatuna kohtu ette astuv Arnold Meri (keskel) jutleb 9. mail Venemaa suursaadiku Nikolai Uspenskiga (paremal) võidupüha tähistamisel pronkssõduri juures Tallinna sõjaväekalmistul.

Eileõhtuse seisuga ei olnud ükski peamine protsessiosaline teatanud oma eemalejäämisest. Kohtusse on lisaks Arnold Merile (88) kutsutud ka kuus tunnistajat ning 70 kannatanut.
Osaliste suure arvu tõttu peetakse kohtuistungit kohtunik Mart Reino juhtimisel Kärdla kultuurimaja saalis.

Merit süüdistatakse genotsiidis ja tsiviilelanikuvastases ründes. Protsessi korraldava Pärnu maakohtu teatel on genotsiidisüüdistuse taga Meri osalemine Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu volinikuna Hiiumaalt tsiviilelanikkonna eluaegsele sundasumisele saatmise operatsiooni ettevalmistamisel ja täideviimisel 1949. aasta 9. märtsist kuni 26. märtsini.

Selle tegevusega asetati sotsiaalse grupi liikmed süüdistuse kohaselt tahtlikult elamistingimustesse, mis põhjustasid grupi täieliku või osalise hävimise ohu.

Osalemise eest okupeeriva riigivõimu esindajana okupeeritud territooriumilt tsiviilelanike ümberasustamises ja neilt vabaduse ebaseaduslikus võtmises süüdistatakse Merit ka tsiviilelanikuvastases ründes.

1949. aasta 25. märtsi hommikul võeti Hiiumaalt kinni 251 tsiviilelanikku ja toimetati nad relvastatud valve all saare põhjaossa Lehtma sadamasse, kust järgmisel hommikul kell seitse viidi küüditatavad laevaga Sõmeri Harjumaale Paldiski sadamasse.

Mõnede meenutuste kohaselt korraldas Meri isiklikult küüditatavate veo kaatritega Lehtma sadamakailt reidil

ootava laevani, kui oli selgunud, et madala veetaseme tõttu ei pääsenud Sõmeri sadamasse.
Paldiskist transporditi ohvrid spetsiaalselt selleks kohandatud kaubavagunitega eluaegsele sundasumisele Siberisse. Teekonnal ja halbade elamistingimuste tõttu ümberasustatutena suri 43 hiidlast.

Täna algav protsess tõotab pälvida suurt rahvusvahelist tähelepanu, teema vastu on huvi ilmutanud nii Venemaa kui ka näiteks Saksamaa ajakirjandusväljaanded. Mitmed Vene meediaesindajad saabusid juba eile saarele.

Möödunud aasta augustis kommenteeris Meri kohtu alla andmist ka toonase Venemaa presidendi Vladimir Putini esindaja Dmitri Peskov, kes avaldas usutluses ajalehele New York Times lootust, et kõrge vanuse tõttu ei pea mees kohtu ette astuma.

Kuid ka küüditajad ei halastanud omal ajal vanuritele ja väikelastele. Viieaastasena küüditatud Helve-Esta Sillamaa (sündinud Lipu) on meenutanud, kuidas koos teiste ohvritega tõsteti 25. märtsi hommikul autokasti ka tüdruku 85-aastane halvatud vanaema. Meri osalusel küüditati 13 kõrges raugaeas isikut (vanemad kui 75 aastat), kellest 11 surid.

Märtsis 1949 küüditatud hiidlased

• 82 meessoost isikut (32,6 protsenti üldarvust), sealhulgas 18 tööealist
• 169 naissoost isikut (67,4 protsenti), sealhulgas kolm rasedat
• 13 rauka (vanemad kui 75 aastat)
• 97 alla 18-aastast last (38,6
protsenti)
• 61 alla 12-aastast last (24,3
protsenti)
• Siberis suri 43 hiidlast (17,1
protsenti)
Allikas: kaitsepolitsei

Märkmed: