Pidu oli särtsakas nagu juubilar isegi. Kuigi juhtus olema vist selle suve vihmaseim päev ja vahepeal pidi pea terve seltskond avarast õuest tuppa kolima. Aga vihm ei seganud kedagi — hea tuju oli see, mis seltskonda sidus. Nagu juubilar oma tervituses humoorikalt mainis, oli tal esialgu plaanis pidada 2tunnine kõne, mis aga olude sunnil lühemaks jäi… Hilda ja huumor on lahutamatud — ta võib tõsise näoga nalja teha; aga alati oskab ta hoolitseda selle eest, et kõikidel lõbus oleks. Vaatamata oma 85-le eluaastale on tal noor hing ja nooruslik ellusuhtumine — ta leiab ühise keele igas vanuses inimestega, omades samas väärtuslikke elukogemusi, mis aitavad teda igas olukorras.
Hilda sündis 19. juulil 1922 ja kasvas üles Mulgimaal Karksi-Nuia lähedal asuvas Ärikülas. Ta lõpetas Viljandi Kaubanduskooli, siirdudes edasi Saksamaale tööteenistusse. Sõja puhkedes Hilda enam kodumaale tagasi ei saanud; järgnesid mitmed põgenemised ja laagrid, vahepeal oli isegi elu ohus… Ta sattus Prantsusmaale, siis tagasi Saksamaale, kus õppis Stolzenau Gümnaasiumis. Järgnes 7 aastat rasket elu Inglismaal… Endine Viljandi Tütarlastegümnaasiumi koolidirektor Mihkel Varrik kutsus Hildat Kanadasse, nii hakkas ta piletiraha teenimiseks nahast albumeid valmistama. Torontos abiellus Hilda Paul Truuperega; armastatud abikaasa lahkus siitilmast 2001.a.
Kunstianne oli tärganud Hildas varakult ja kuigi ta pole saanud akadeemilist kunstiharidust, on ta võtnud mitmeid kursusi ja on hinnatud kunstnik, kuuludes Eesti Kunstnike Koondis Torontos ridadesse. Näitustel on ta pildid alati tähelepanu äratanud. Ta kuulub veel teistessegi organisatsioonidesse-klubidesse nagu Kultuuripärandi Klubi, Mulkide Selts… Kõikjale jätkub Hilda särtsakust ja elurõõmu.
Jätkugu Sul seda veel rohketeks aastateks! Palju õnne
