Eesti Päevaleht
Nimekiri Vene repressiivorganite bürokraatidest, kellel ei lubata USA-sse siseneda, on 60-liikmeline.
Venemaa on aastaid nõudnud, et USA võtaks maha Moskvale külma sõja ajal kehtestatud sanktsioonid. Kuid nüüd on USA-l plaanis jõustada hoopis uus karistus inimõigusi eiravale Venemaale – seni mitteametlikule nn Magnitski nimekirjale 60-st Vene siseministeeriumi töötajast, uurijast, vanglaametnikust ja kohtunikust, kellel USA-sse siseneda ei lubata, üritatakse anda seaduse jõudu.
Seetõttu oli ka USA riigisekretäril Hillary Clintonil Vladivostokis toimuval Aasia ja Vaikse ookeani regiooni koostööfoorumil pakkuda kaks vastandlikku lubadust: ühega võetaks Venemaa-vastaseid sanktsioone maha, teisega kehtestataks karistus teatud Vene ametnikele.
1974. aasta Jacksoni-Vaniki seadus, mis karistas Venemaad kunagise juutide tagakiusamise eest, kuulub tühistamisele, sest on otseses vastuolus Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) põhimõtetega. Samal ajal üritatakse USA-s anda seaduse jõudu niinimetatud Magnitski nimekirjale ja see on eelnõuna USA kongressi komisjonidestki läbi käinud.
Europarlament koostas juba 2010. aastal nimekirja isikutest, keda süüdistati jurist Sergei Magnitski tagakiusamises ja hukkumises Venemaal. USA-s vormistas senaator John McCain sama asja ka sealseks seaduseelnõuks, kuigi lõplik hääletus on ikka veel tegemata. Clinton on USA välisministeeriumi juhina kehtestanud Vene bürokraatidele sissesõidukeelu isegi ilma kongressi otsuseta.
Töötas audiitorina
Sergei Magnitski (1972–2009) oli Venemaa kodanikust jurist, kes töötas audiitorina rahvusvahelises firmas Firestone Duncan ja avastas ulatusliku varguse, mida Venemaa võimud oma ametnikel takistamatult teha lasid. Ta esindas Briti firmat Hermitage Capital Management, mida Vene võimud süüdistasid maksupettustes ja mille kaasasutaja Bill Browder saadeti 2005. aastal Venemaalt välja.
Magnitski kui Venemaa kodanik jäi aga kodumaal kohtu hammasrataste vahele. 2008. aastal ta vahistati, hoiti 11 kuud ilma kohtuotsuseta trellide taga, tema omakseid ei lubatud temaga kohtuma, ta haigestus vanglas tõsiselt ja kuna vanglaülem ei võtnud tema kaebusi tõsiselt, suri ilma õiget ravi saamata 2009. aastal. Magnitski surm tekitas rahvusvahelise skandaali, sest teda peeti Venemaa putinliku repressiivpoliitika ohvriks. ÜRO piinamisvastane eriraportöör on algatanud ka Magnitski surma asjaolude uurimise.
Inimõiguste järgimise on ka Venemaa võtnud ÜRO liikmena endale kohustuseks ning rahvusvahelised organisatsioonid, eriti aga valitsusvälised ühendused teevad pidevalt etteheiteid, kui Venemaa oma kohustusi eirab.
Eile teatas aga Venemaa välisminister Sergei Lavrov Vladivostokist, et teda niinimetatud Magnitski nimekiri isegi ei huvita, ja seetõttu ei võetud asja ka jutuks kohtumisel Hillary Clintoniga.Must nimekiriNimekirjas 60 venelast
Magnitski nimekirja on viimastel andmetel kantud 60 isikut.
••Aleksei Anitšin, Venemaa siseministri asetäitja
••Oleg Logunov, peaprokuratuuri osakonnajuhataja
••Oleg Siltšenko, uurimisgrupi juht
••Aleksandr Matvejev, uurimiskomitee juhi asetäitja
••Gennadi Karlov, osakonnajuhataja
••Natalja Vinogradova, osakonnajuhataja asetäitja
••11 kohtu-uurijat
••Viis maksukuritegude uurijat
••Kaks FSB töötajat
••Kolm Moskva prokuratuuri ja neli peaprokuratuuri töötajat
••Arkadi Mažajev, korruptsioonivastase võitluse osakonna juht
••Viktor Grin, peaprokuröri asetäitja
••Butõrka vangla ja Matrosskaja Tišina eeluurimisisolaatori juhtkond
••12 maksuinspektsioonide töötajat
••11 kohtunikku
Jt
