«Ei karda, sest ma olen hingelt vaba inimene,» rääkis Aaskivi. «Pigem ma kardan riigikogu liikmete pärast.»
Video siit: http://teleportal.neti.tv/etv2... 55- aastane Ülle Aaskivi on lõpetanud Tartu Ülikoolis õigusteaduskonna. Ta oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Põhiseaduse Assamblee liige ning töötanud prokuratuuris. Aaskivi on kandideerinud Riigikokku Mõõdukate nimekirjas. Ta on 3-lapse ema.
POSTIMEES
Ülle Aaskivi avaldus riigikogus:.... Panen hetkeks kõrvale oma ameti ja toon teile sõnumi, sõnumi aegade tagant. See saal on olnud iseendast suurem. Meenub viimane ülemnõukogu, kes 14 aastat tagasi jõudis läbi mitmete erinevate otsuste iseenda laiali saatmise otsuseni. Kaks aastat enne tähtaega.
Saadikud hääletasid iseenda tööta jätmise poolt, mõtlemata seejuures iseendale, oma võimalikule kohale tulevases valimisnimekirjas. Mõtlemata erakonna positsioonile tulevastel valimistel. Hääletati, sest tunti vastutust riigi ees. Ei iseenda, ei erakonna, vaid riigi ees.
Järgnevatel aastatel on siin saalis tehtud väga palju eelkõige majanduspoliitilisi ja sotsiaalmajanduslikke otsuseid, kus erakondlik, st erinev maailmavaateline lähenemine on igati asjakohane. Kuid tänaseks on taas kätte jõudnud hetk, mil tuleb teha riigile oluline otsus.
Et saadikutel kergem oleks riigi arengule oluliste otsuste tegemisel, kirjutati põhiseadusesse sisse § 62 ehk riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. See tähendab vabadust ja sõltumatust. Veelgi enam – te olete andnud ametivande, saatuse tahtel kõlas see vanne ka täna siin saalis, vande, jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.
Ustavusvannet ei ole andnud te siin saalis ega neis ruumides oma erakonnale, te olete andnud selle riigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Sellesama põhiseadusliku korra üks osa on presidendi valimise kord.
Jah, tõesti, see presidendi valimise kord põhiseaduses, lõpeb valimiskoguga, kuid ta ei alga sellest. Ta algab sellest, mis toimub täna siin saalis, kus kord annab igale riigikogu liikmele ühe hääle, et valida president eelkõige riigikogus salajasel hääletusel. Alles siis, kui nende häälte lugemisel selgub, et riigikogu ebaõnnestus, läheb valimine valimiskokku.
Mina, Eesti Vabariigi kodanikuna, tunnen vastutust selle riigi ees. Kas tunned ka sina, riigikogu liige või tunned vaid vastutust oma erakonna ees? Ka sellise erakonna ees, kellel ei ole püha ei põhiseadus ei ametivanne, kes sunnib sind murdma oma ametivannet.
Täna, homme oled siin ruumides vaid sina ise oma südametunnistuse ja vastutustundega. Ei erakonda, ei abstraktseid valijaid, vaid sina ise, hääletussedel, sinu südametunnistus, sinu ametivanne, sinu riik.
Millise valiku teed, riigikogu liige?
Vabandan, härra riigikogu esimees, oma käitumist, kuid kui ühiskonnas absurdi ja demagoogia tase ületavad ühiskonnas teatud piirid, võivad inimesed tõesti hakata tegema imelikke asju. (Tormiline aplaus riigikogu saalis- toim.)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kesknädal, 30.08.200631 Aug 2006 00:56
AASKIVI OLI OMANDIREFORMIS ILVESE VOLITATUD ESINDAJA
Esmaspäeval erapooletu kodanikuna Riigikogu kõnetooli klammerdunud Riigikantselei ametnik Ülle Aaskivi tegeles 90-ndate algul Toomas Hendrik Ilvese kasuvanaisale kuulunud vara tagastamise korraldamisega. Toona Münchenis „Vaba Euroopa“ peakorteris resideerinud Ilves volitas 26. aprillil 1990 sealt saadetud faksiga Viljandi maakonnavalitsuses enda omandihuve esindama ENSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi saadikut Ülle Aaskivi. Ilves taotles siis endale Ärma talu.
Juba 1990. aasta 4. mail päris Ilvest esindanud Aaskivi aga ka Riiklikust Kunstimuuseumist aru väidetavalt oma peremehele kuulunud Gregor von Bochmanni maali „Surnud linnud“ kohta. Kas taheti maali tagasi või loodeti selle eest saada kompensatsiooni, pole enam teada. Muuseumis sellenimelist teost niikuinii polnud. Küll on samalt autorilt meie riiklikus kunstivaramus maal „Lastud linnud“, mis omandati 70-ndatel aastatel Nõukogude rublade eest.
Samaaegselt Ilvese huvide esindamisega tegutses Aaskivi 1990. aastal Toompeal rahvasaadikuna aktiivselt omandireformiseaduste ettevalmistamisega. 1992. aastal kandideeris Aaskivi Riigikokku Mõõdukate nimekirjas. Aaskivi taust seletab ka aplausi, millega teda tervitasid presidendivalimise esimeses voorus lüüa saanud erakondade esindajad.
Ka salaagent.29 Aug 2006 21:06
Aga Soome kirjanik kirjeldas neid kaht eilset päeva hullemini kui klounimängu!
On AEG!28 Aug 2006 14:27
Teadvustades, et 18. juunil 2002. a. kuulutas Eesti Nõukogude Liidu okupatsioonirežiimi ja tema vägivallaorganid kuritegelikuks, ning 25 jaanuaril 2006. a. mõistis Euroopa Nõukogu esmakordselt ja ametlikult hukka totalitaarsete kommunistlike režiimide kuriteod;
Teadvustades, et inimvaenulikke kuritegusid Eestis panid toime reaalsed persoonid, kes töötasid ustavalt totalitaarse Nõukogude Liidu kommunistliku okupatsioonirežiimi hüvanguks, mitte okupatsioonirežiim, sest kasutada sõna "okupatsioonirežiim" on vaid endiste seltsimeeste kaval taktika noore, sirgunud Eesti uue põlvkonna ees manipuleerimiseks, ja personaalse vastutuse kavalaks nn "ümberkantimiseks".
Selles küsimuses ei saa olla kahtepidist seisukoha, sest okupatsioonirežiim on kuritegelikuks kuulutatud, seega kõik punastruktuuri liikmed olid ka kurjategijad!
Küsime, kas organiseeritud kuritegeliku organisatsiooni ehk maffia liikmed võivad mitte olla kurjategijad? Vastus on üheselt EI! Nii ka okupatsioonirežiimi ja persoonide puhul, kes olid selle struktuuri liikmeiks!
Arvestades praeguse Eesti poliitilise eliidi ringkäendust ning seda, kui palju kuritegeliku kommunistliku terrorirežiimi endiseid punaseltsimehi on aktiivselt tegevad Eesti poliitikas ja riigiameteis, teeme alljärgneva avalduse:
Seoses kujunenud situatsiooniga,
kus endised kommunistid -- Nõukogude Liidu kuritegeliku okupatsioonirežiimi käsilased Eestis -- muutuvad iga päevaga üha ülbemaks, edastades igapäevaselt meedias selgeid sõnumeid ja seisukohti, et neil ei ole isegi mingisugust plaani lõpetada riigi- ja rahvavaenulik tegevus, ja Eesti poliitiliselt areenilt lahkuda;
kus endised kommunistid -- Nõukogude Liidu kuritegeliku okupatsioonirežiimi käsilased -- teevad suuri ettevalmistusi, arendades salajasi taktikaid lähenevateks valimisteks, et kindlustada uuesti ja üha rohkem oma võimupositsiooni meie riigi juhtimisel;
oleme alustanud aktiivset võitlust nende endiste seltsimeeste -- NSVL punakuritegelike persoonide -- ellimineerimiseks Eesti poliitikamaastikult, eesmärgiga jõuda varem või hiljem Eesti ühiskonnas tulemini, kus:
1. riiklikul tasandil mõistetakse hukka ja kuulutatakse kommunismi kurjategijateks kõik Nõukogude Liidu okupatsioonirežiimi käsilased -- endised Eestimaa Kommunistliku Partei, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei territoriaalorganisatsiooni ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmed -- kes vastutasid tuhandete Eesti inimeste küüditamise, muu represseerimise, talude kollektiviseerimise ja Eesti venestamise eest, ning kelle ülesandeks oli igapäevaselt rahva- ja inimvaenulike plaanide väljatöötamine ning nende elluviimine ajavahemikus 1940--1991, täites ustavalt juhiseid ja korraldusi Moskvast;
2. riiklikul tasandil keelatakse Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi ja tema vägivallaorganite heaks töötanud persoonide osalus Eesti poliitikas -- täitevvõimu organites, ministeeriumites, kohtutes ja kõikides teistes Eesti riigi juhtimise või koordineerimisega seonduvates struktuurides;
3. ülemaailmsele avalikkusele saab vabalt kättesaadavaks "Demos Kratose" meediavahendite kaudu tõele ja faktidele tuginev infomaterjal, mis teadvustab tõepõhiselt endiste seltsimeeste ja nende käsilaste nn "tõelisi heategusid" Nõukogude Eestis ja Eesti Vabariigis, ajavahemikus1940--2006;
lähtuvalt ülalmainitust, alustame toetuse kogumist, et viia reaalselt ellu eelpool, lõigetes1 ja 2 esitatud seisukohad.
http://www.kodumaa.org
Loe kõiki kommentaare (7)
