Hoiatus: hoiduge Euroopas levivatest nn e-sigarettidest EPLO

Kuumad uudised | 18 Jan 2008 | EWR

Autor: Kristjan Jõevere EPLO

Arstid hindavad nn e-sigarettide mõju tervisele kahjulikuks, ka mahajätmisel pole neist abi.

Euroopas levivad laialt nn e-sigaretid – pastakasarnased seadmed, mida saab tõmmata üsna samamoodi nagu traditsioonilisi sigarette.

E-sigarette müüakse mõnel pool, näiteks Suurbritannias, juba ka bensiinijaamades, kuid suurem osa ärist käib interneti vahendusel ja seega saab neid ka Eestisse tellida.

Kuigi e-sigaretid ei sisalda tõrva ja peaksid tootjate väitel olema tervisele ohutumad kui tavalised sigaretid, ei saa neid siiski pidada mõistlikuks abivahendiks suitsetamise mahajätmisel.

“On ülimalt kahetsusväärne, et selline toode on olemas,” nentis professor Alan Altraja Tartu ülikooli kliinikumist, lisades, et suitsetamisest loobumise asemel aitab toode ilmselt pigem sõltuvust suurendada: nimelt võib seadmest saada nikotiini kiiremini ja kergemini kui traditsioonilistest sigarettidest.

Samas on tootjafirmade kodulehti lapates näha, et umbes pooled valmistajatest kirjeldavad “suitsupulki” just mahajätmist hõlbustavate vahenditena.

“Kindlasti mitte,” vastas tubakaekspert Andrus Lipand küsimusele, kas tema julgeks suitsust loobumist plaanivale inimesele e-sigarette soovitada.

Lipandi hinnangul võib toodet pidada pigem siiski vastutulekuks neile suitsetajatele, kes soovivad hooga üle Euroopa laieneva baaride-restoranide suitsukeelust hoolimata sigarette edasi tõmmata. “Üldiselt peaks sellesse ettevaatlikult suhtuma, sest me ei tea, mida see aur veel võib sisaldada,” märkis Lipand.

Suitsupulgast tulvav aur, kui uskuda tootjate andmeid, koosneb peaasjalikult propüleenglükoolist, glütseriinist, lõhna- ja maitseainetest, lisaks on seal suur ports nikotiini. Propüleenglükooli ja glütseriini leiab muu hulgas ka kosmeetikatoodetest.

Mõju teadmata

Kuigi ained tunduvad esmapilgul süütud, ei saa nende sissehingamist siiski mingil juhul tervisele ohutuks pidada, rõhutas professor Alan Altraja.

Altraja sõnul pole teada, mismoodi need ained omavahel inimorganismis reageerida võivad, samuti pole teada nende organismi jõudmise kogus.

Tema kinnitusel võib e-sigarettide ja tavaliste sigarettide vahele tõmmata julge paralleeli: ka traditsioonilisi tubakatooteid peeti ju veel möödunud sajandi keskpaigaski tervisele ohutuks.

Lambikesega aurupulk

•• Tavapärasest sigaretist eristab e-sigaretti peamiselt asjaolu, et seal ei põle midagi – tõmbamisel paiskub pulgast nikotiini sisaldav, maitsestatud ja lõhnastatud aur. Et pulk rohkem sigaretti meenutaks, on selle “põlevas” otsas enamasti väike punane lambike, mis sissehingamisel süttib.

•• Seadeldis töötab akudega, seda tuleb aeg-ajalt laadida, umbes nagu mobiiltelefoni. Nikotiini-anumad on vahetatavad, paki sigarettidega võrdne nikotiinikogus maksab tootjast olenevalt umbes 25 krooni, seadeldis ise umbes 1500 krooni.

Kuumad uudised

Where did you buy Estonian black bread ‘must leib’ in Sydney in 1953? (2)