«Inimesed on juba piisavalt teadlikud, et mitte klikkida linke, mis tulevad ingliskeelse sõnumiga «Hey, look at my pictures…» Emakeelse välksõnumivahetuse sekka pakutav link tundub klikkimiseks oluliselt ohutum,» rääkis CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randel.
Linki klikkinud said suure tõenäosusega enda arvutisse pahalase, mis korjab paroole, krediitkaardiandmeid ja muud personaalset infot, mida mustal turul saaks rahaks teha. Samuti saab kurikael nakatatud arvutit kasutada hüppelauana, mille kaudu kuritegusid sooritada.
Kuna turvaprogrammid jäävad selle pahavara tuvastamisega veel jänni, siis peaks lingile klikkinud inimene pöörduma tuttava patsiga poisi või IT-professionaali poole ning paluma arvuti üle kontrollida. Oskuste ja tahtmise korral võib ta seda loomulikult teha ka ise. Juhised, mis on kõlbulikud järgimiseks nii proffidele kui ka asjaarmastajatele, leiab aadressilt: http://www.ria.ee/turvamelu.