neljapäev, 28. juuli 2016
Johanna Vahuri, reisiportaali toimetaja
ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF/Scanpix
Hollandi suurimas päevalehes De Telegraaf ilmus artikkel, mis kirjutas Eestist kui modernsest riigist, kuid eestlastest kui alaarenenud rahvast.
Tallinna raekoja plats kihab turistidest. Prantslased, sakslased, venelased, hollandlased ja hiinlased. Eriti just hiinlased, kirjeldab siinset olukorda artikli autor Pieter Waterdrinker.
«Maailm on meid avastanud ja me oleme selle üle õnnelikud. Nad naudivad meie külalislahkust,» rääkis ajakirjanikule üks rüütliks riietatud noormees, kes Hollandi ajalehes on Jürgiks nimetatud.
http://maailm.postimees.ee/v2/...
Klaasi kohaliku õlle eest tuleb välja käia seitse eurot, pahandas Waterdrinker. Vaatamata sellele, et ses väikeses riigis, mis on küll suurem kui Holland, kuid kus elab vaid 1,3 miljonit inimest ja keskmine palk alla tuhande euro, õhkab siit vaid optimismi, lisas ta.
«Me oleme kõige digitaliseeritum riik Euroopas,» jutustas ajakirjanikule Gerd Taaramäe. «Ühe digikaardiga saab siin minna arsti juurde, apteeki ja majale laenu võtta. Euroopa Liit on meid kaugele toonud. Ja Venemaa vastu kaitseb meid NATO. Ei saa ma aru, miks kõik nüüd järsku Euroopa vastased on,» olevat Taaramäe rääkinud.
Waterdrinker kirjutas, et kriitilised hääled on siiski järjest tugevnenud. Rahulolematus kasvab, sest Eesti, nagu ka Poola ja Slovakkiagi, tahavad nautida vaid Euroopa Liidu hüvesid, kuid probleemide korral õlga alla panna ei soovi.
Põgenikke, kellele Eesti on asüüli andnud, võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda, tõi Waterdrinker näite. «Süürlased ja iraaklased lihtsalt ei taha Eestisse tulla. Meie inimesed on läinud põgenikelaagrisse Türki ja Kreekasse, kuid keegi siia tulla ei taha. Meie juures saavad nad vaid kuus 130 eurot. Nad tahavad kõik ikka Hollandisse või Saksamaale,» rääkis ajakirjanikule keegi ametnik.
Üks lääne diplomaat aga lisas, et need 40 pagulast, kelle eestlased välja valisid, on väga täpselt selekteeritud. Nende hulgas on ainult kõrgelt haritud ja kristlased, kirjeldas ta siinset olukorda.
Diplomaadi sõnul elavad eestlased veel endiselt 1950ndates aastates, kus kardetakse tundmatut ning kus vihatakse homosid ja vohab rassism. Nii ahistati Tallinna tänavatel ka üht mustanahalist NATO sõdurit ning meie linnapea tõi vabanduseks asjaolu, et sõdur ei kandnud parajasti vormi, muidu ei oleks sellist asja juhtunud (tegelikult on vormikandmise teemal sõna võtnud EKRE liige Jaak Madison - toim), kirjeldas ta kuuldut.
Sõna sai artiklis ka Swissoteli Tallinna peadirektor Bart Westerhout, kes olevat valitsuse liikmele öelnud, et eestlased peaksid häbi tundma. «Eesti saab Brüsselist sadu miljoneid eurosid toetust, NATO kaitseb neid. Ja nemad ei tee midagi vastutasuks,» märkis ta.
Ühtlasi kommenteeris Westerhout, et juba pikka aega ei suuda ta hotelli tööle häid inimesi leida. Eestlased ise ei taha ning mujalt tulijaid kiusatakse. «See on lihtsalt skandaalne,» arvas ta.
Artikli autor Pieter Waterdrinker on Hollandi ajakirjanik, kes alates 1996. aastast elab Venemaal. Seal on ta välja andnud mitmeid raamatuid, mis on jäänud silma just hollandlase jaoks tavatu teemavaliku ja tooni poolest.
De Telegraaf on Hollandi suurim päevaleht ning selle tiraaž on 460 000. De Telegraaf kuulub Telegraaf Media Groupi, mille alla käib ka Hollandi suurim tasuta päevaleht Metro.
