Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.ee
Jean-Claude Juncker
Foto: JOHN THYS, AFP
Euroopa Liidu liikmesriigid peavad Itaalia, Kreeka ja Ungari ülerahvastatud vastuvõtukeskustest palju rohkem asüülitaotlejaid vastu võtma. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teeb järgmisel nädalal üleskutse kokku 160 000 asüülitaotleja jaotamiseks, mida on neli korda rohkem kui need 40 000, kelle jagamises suvel suure surmaga kokku lepiti, kirjutab Hollandi ajaleht De Volkskrant.
Juncker leiab, et suurem panustamine on vajalik, sest migrantide sissevool on viimastel nädalatel üha kontrollimatumaks muutunud. Asjaga kursis olevad allikad Brüsselis kinnitasid, et Junckeri eesmärk on täiendavalt 120 000 asüülitaotleja vastuvõtmine, kirjutab De Volkskrant. Euroopa Komisjon kogunes asüüliplaane täies koosseisus arutama kolmapäeva keskpäeval ning Juncker kavatseb neid esitleda järgmisel kolmapäeval Euroopa Parlamendi ees peetavas kõnes „olukorrast liidus“.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja ütles kolmapäeval, et ettepanekud on jõulised ning need pannakse „ultraülehelikiirusel“ lauale. Rohkem detaile ta ei avaldanud.
Juncker esitleb De Volkskranti teatel lisaks plaani, mis muudaks asüülitaotlejate jaotamise automaatseks ja kohustuslikuks, kui nende sissevool teatud taseme ületab. See ettepanek pidi tehtama hiljem sel aastal, kuid sellega kiirustatakse olukorra tõsiduse tõttu. Ettepanek kujutab endast seda, et Dublini kokkulepe (riik, kus asüülitaotleja end esimesena registreerib, on vastutav tema vastuvõtmise eest) kriisi puhul enam ei kehti, mis on poliitiliselt väga tundlik küsimus, kirjutab De Volkskrant.
Juncker saab De Volkskranti hinnangul siin arvestada Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa toetusega.
Kolmas Junckeri järgmisel nädalal tehtav ettepanek on De Volkskranti teatel Euroopa tagasipöördumisprogramm migrantidele, kes siia jääda ei tohi. Euroopa piirikaitseagentuur Frontex peaks saama mandaadi lendude korraldamiseks migrantide päritolumaadesse. Kui need riigid koostööd ei tee, võidakse kulud katta finants- ja kaubandusabi arvelt, mida Euroopa Liit neile riikidele osutab.
Euroopa Komisjon töötab ka edasi üleeuroopalise „turvaliste maade“ nimekirjaga, teatab De Volkskrant. Neist riikidest pärit asüülitaotlejaid hinnatakse kiiresti ja saadetakse tagasi. Jutt käib sellistest riikidest nagu Albaania ja Kosovo, kellel on Euroopa Liidu liikmeks astumise ambitsioonid.
