Toimetas: Lauri Laugen, välisuudiste toimetaja
www.DELFI.ee
Foto: John MacDougall, AFP
Viis Euroopa riiki (Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Belgia ja Holland) sulgesid assotsiatsieerumisläbirääkimistel järjekindlalt Ukraina jaoks ukse Euroopa Liidu liikmeks saamiseks. Suurbritannia, Rootsi, Poola ja Balti riikide katsed seda võimalust assotsiatsioonileppe tekstis avatuna hoida blokeeriti viis aastat kestnud läbirääkimistel iga kord, kirjutab Hollandi ajaleht De Volkskrant.
Blokeerivad riigid ei ole oma seisukohta muutnud ka pärast Maidani revolutsiooni ja Krimmi annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal, kirjutab De Volkskrant Saksa, Prantsuse, Belgia, Briti ja Leedu diplomaatidele ja uurijatele viidates.
Reklaam
Ukraina võimalik Euroopa Liidu liikmeks saamine on tähtis punkt enne järgmisel kolmapäeval Ukraina assotsiatsioonileppe üle toimuvat referendumit Hollandis toimuvas debatis. „Ei“-leer väidab, et assotsiatsioonilepe viib vältimatult Ukraina Euroopa Liidu liikmeks saamiseni. Ligi kolm neljandikku Hollandi valijatest, kes kavatsevad „ei“ öelda, nimetavad seda peamiseks motiiviks, selgub I&O Researchi küsitlusest. Ka üks kolmest assotsiatsioonileppe pooldajast arvab Hollandis, et lepe viib liikmelisuseni. „Jah“-leer väidab küll, et sellist automatismi ei ole olemas.
Ukraina Euroopa Liidu liikmeks saamise küsimus tõusis viis aastat kestnud assotsieerumisläbirääkimiste käigus pidevalt päevakorrale, ütles De Volkskrantile Euroopa Liidu poolne pealäbirääkija, prantslane Pierre Vimont.
„Kahe aasta tagant toimuval konverentsil koostöö üle idapoolsete naaberriikidega toimus pidevalt sama diskussioon: üks grupp liike, kuhu kuulusid Balti riigid, Poola, Suurbritannia ja Rootsi, tahtis alati, et lõpptekstis oleks mainitud liikmelisuse väljavaade. Aga teine grupp riike väitis, et ei ole õige aeg sellest rääkida, ning keeldus end tulevikulubadustega sidumast,“ rääkis Vimont.
Anonüümseks jääda soovinud Leedu diplomaat kinnitas sellist asjade käiku: „Me nägime liikmelisust peibutisena ja tegime ettepaneku see teksti kaasata. Aga teised riigid, nagu Prantsusmaa ja Holland leidsid, et see läheb liiga kaugele: „Ei mingeid perspektiive, ei mingeid perspektiive, ei mingeid perspektiive,“ seda võis sealpoolt pidevalt kuulda.“
„See assotsiatsioonilepe on võrreldav lepetega, mille Euroopa Liit on sõlminud selliste riikidega nagu Moldova ja Gruusia. Ust ei avata. See on peamine erinevus lepetega, mis on sõlmitud Lääne-Balkani riikidega, nagu Horvaatia, Serbia, Montenegro ja Albaania. Neid nimetatakse tekstides „potentsiaalseteks liikmesriigi kandidaatideks“ ning see on ka kinnitust leidnud, sest Horvaatia on vahepeal liikmeks saanud,“ kommenteeris Belgia jurist Guillaume Van Der Loo, kes on kirjutanud sellest leppest umbes 400-leheküljelise doktoritöö.
Euroopa Liidu suurima riigi Saksamaa jaoks oli assotsiatsioonilepe Ukrainaga mõeldud eelkõige selleks, et Euroopa Liidu välispiiril ei oleks „nurjunud riike“, vaid poliitiliselt ja majanduslikult stabiilsed riigid, teatas Saksa diplomaatiline allikas De Volkskrantile: „Meie liidukantsleri jaoks ei ole Ukraina liikmelisus absoluutselt mingi teema.“ Sakslased leiavad, et Euroopa Liit ei saa lõpmatult laieneda.
Vimont’i sõnul tuntakse „laienemisväsimust“ kõige rohkem Prantsusmaal. Küsitluste järgi on lõviosa prantslastest igasuguse Euroopa Liidu laienemise vastu.
Euroopa „suurest kolmikust“ suhtub Ukraina Euroopa Liidu liikmeks saamisse positiivselt vaid Suurbritannia. Briti valitsuse silmis võib assotsiatsioonilepe „pika aja jooksul“ viia „Euroopa Liidu täisliikelisuseni, kui see on rahva ja valitsuse soov“. Tingimuseks on reformide jätkumine Ukrainas.
