Kui tähtajalise elamisloa saamiseks pidi EL kodanik pöörduma KMA poole, siis tähtajalise elamisõiguse omandamiseks peab ta registreerima oma elukoha kohaliku omavalitsuse asutuses hiljemalt kolme kuu möödumisel alates Eestisse sisenemise päevast.
KMA-sse tuleb EL kodanikul pöörduda ühe kuu jooksul pärast elukoha registreerimist, et taotleda tähtajalist elamisõigust tõendav isikutunnistus (ID-kaart).
EL kodaniku kolmanda riigi kodanikust pereliige peab tähtajalise elamisõiguse registreerimiseks pöörduma KMA teenindusbüroosse.
Tähtajaline elamisõigus omandatakse kuni viieks aastaks.
Alates 1. augustist saavad EL kodanikud ja nende pereliikmed taotleda alalist elamisõigust.
Alalisele elamisõigusele on EL kodanikul või tema pereliikmel üldjuhul õigus, kui ta on tähtajalise elamisõiguse alusel elanud Eestis püsivalt viis aastat järjest.
Alalise elamisõiguse registreerimiseks peab EL kodanik või tema pereliige pöörduma KMA teenindusbüroosse või esitama taotluse posti teel.
Uue seaduse kohaselt loetakse 1. augusti seisuga Eestis elamisloa alusel elavad EL kodanikud ja nende pereliikmed elamisõigust omavaks.
Nendele väljaantud dokumendid kehtivad kuni nende individuaalse kehtivusaja lõpuni ning KMA poole ei pea nad pöörduma enne dokumendi kehtivusaja lõppemist.
Uus EL kodaniku seadus annab EL kodanikule Eestis viibides teiste välismaalastega võrreldes suuremad õigused ja kaitse väljasaatmise eest.
EL kodaniku seaduse rakendamine on tingitud kohustusest viia Eesti seadused vastavusse EL õigusega.
Antud seaduse tähenduses on euroliidu kodanikud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide (v.a. Eesti) ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud.