Kuigi inimesed saavad koroonanakkuse valdavalt pereringis või töökohal, on nakatunute arvult suurimad hooldekodu- ja haiglakolded, sest seal levib nakkus kiiresti ja paljudele inimestele korraga. Suurima nakatumisnäitajaga omavalitsus on Maardu linn.

Reedese seisuga on nakatumiste suhtarvult (nakatumine 100 000 inimese kohta kahe nädala jooksul) jätkuvalt esirinnas Ida-Virumaa 799-ga, millele järgneb Järvamaa 749-ga. Neil on kannul Pärnumaa (630), Harjumaa (595), Saaremaa (580), Raplamaa (583), Jõgevamaa (570) ja Võrumaa (539). Ülejäänud maakondades on suhtarv alla 500.

Kohalikest omavalitsustest on kõrgeim nakatumisnäit (nakatumine 100 000 inimese kohta kahe nädala jooksul) Maardu linnas (2072), millele järgnevad Lääneranna vald (1717), Järva vald (1455), Kihnu (1449), Setomaa (1260), Saaremaa (1044) ja Sillamäe (1042). Mujal on nakatumisnäit alla tuhande. Eesti keskmine nakatumisnäit (nakatunuid 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul) on 623.

Vormsi ja Ruhnu on ainsad omavalitsused, kus nakatumisnäit on null.

Suurima nakatunute arvuga kolded on hooldekodudes ja tervishoiuasutustes (kolde algusest alates üle Eesti kokku 1543 nakatunut). Tööl on nakatumine üsna levinud (aktiivsetes kolletes kokku 641 nakatunut), koolide ja lasteaedade kolletest on nakkuse saanud 544 inimest. Ligi poolte teada päritolu nakatumiste puhul saadi viirus pereringis, kuid enamasti ei moodusta nakatunud koldeid (s.t ühes peres nakatunuid on enamasti alla kuue inimese). Paljudel juhtudel jääb aga nakatumise allikas teadamata.

https://www.err.ee/1608109648/...

Eestlased Eestis

TRENDING