Hüääni moraal ja šimpansi kombed ÕL
04 Mar 2009 EWR Online
Sami Lotila on Eestis elav soome ajakirjanik.
Määä, bhäää, mhhäää! Lambad kesklinnas? Ei, vaid eestlased teel toidupoodi või tasuma küttearveid!
Eesti majandusime? Tõesti on imelik, et üks riik üritab saada hakkama ilma majanduseta.
Tubli Eesti areng: Nõukogude Liidu kõige jõukamast vabariigist Euroopa Liidu puruvaeste hulka.
Lennart Meri ütles: Eestist saab Euroopa südametunnistus, sest eestlaste kannatused on vorminud neist moraalselt õiglased. Taadil oli hea huumorimeel.
Mida vaesem rahvas, seda külluslikumat elu elavad selle juhid. Eriti on seda näha Ida-Euroopas ja Aafrikas. Ütlen, miks – vaene rahvas on harimata, arg, ükskõikne ja kardab autoriteete, isegi kui autoriteedi esindajad on maksumaksjate raha raiskavad 20aastased vinnilised pitsanäod.
Oma poliitikutest pole Eesti moraali päästjaid, vaid nagu kõik hästi teame, on asi pigem vastupidi. Kodumaal väärikalt käituv Eesti poliitik on sama haruldane nähtus kui oma aedikut koristav põrsas. Eestis on piiks-piiks-laenud ja peaks-peaks-poliitikud. Esimene hea Rootsi aeg elati 17. sajandil ja teine sai just otsa. Nüüd oleks vaja hakata ise tegema õigeid otsuseid.
Minu hea sõber küsib minu käest tihti: kas kogu jama põhjuseks Eestis ongi see, et eestlased on saksa mõisnike sohilaste järglased?
Jälle käib imemine
Eestlase moraal on sama puhas kui tema aluspesu, mida ta vahetab kord nädalas. Nii tihti? Pesu saab puhtaks pestes, aga moraaliga on lood keerulisemad. Eesti moraaliga varustatud mees peseb meelsamini raha kui oma aluspükse.
Suurem osa eestlastest vaevalt teabki, mis tähendab sõna moraal. Ise pole ma 15 aasta jooksul kuulnud kordagi, et eestlane oleks seda sõna kasutanud. Tüüpiline eesti mees arvab, et moraalil on midagi pistmist oraaliga ja innustub sellest.
Kas eestlastele pole kooli usuõpetuse tunnis räägitud, mis asi on moraal? Ah jaa, unustasin, Eesti koolides tõepoolest polegi Nõukogude pärandina usuõpetust. Kangelastraktoristil ja meisterlüpsjal pole vaja kristlaslikku eetikat.
Tundub, et Eesti koolide põhiülesandeks on toota stressis, olematu enesehinnangu ja tühja pilguga pärdikuid, kelle kõrval lobotoomia operatsiooni läbikäinud tunduvad rõõmsad ja algatusvõimelised.
Tallinna jõusaalis treenija ei pane raskusi tagasi oma kohtadele pärast harjutust, vaid jätab need järgmise treenija mureks – kes on võib-olla 40 kilo kaaluv pisike naine. Helsingi või New Yorgi jõusaalist lendaks selline enesekeskne pihkur välja sekundi murdosa jooksul.
Kallid eestimaalased: kõrge moraal tähendab õiglust, seda, et abivajajaid aidatakse igal juhul ja igal ajal. Ühiskond ja kaaskodanikud ei jäta kedagi üksi oma muredega. Iga inimene on tähtis, rahakoti sisust olenemata.
Kui ühiskond ja selle liikmete moraal ja eluväärtused on paigas, on ühiskond enamasti stabiilne ja õnnelik ning sellest tulenevalt arukas, innovatiivne ja jõukas. Kindlasti ka julge ja kriitiline. Kas Eesti on seda?
Moraalsel kapitalil on ilmselge seos rahalise kapitaliga: moraalne kapital toodab rahalist kapitali. Eestis aga arvavad paljud, et vaesele riigile pole tugev moraal taskukohane. Euroopas pole vist teist riiki, kes on nii mitu korda imetud tühjaks nii moraal-sest kui ka rahalisest kapitalist nagu Eesti. Lürp, lüüürrrp – jälle käib Eesti tagatubades usin mõnus imemine.
Eesti on valinud oma tee ega hooli oma vaestest, haigetest ja vanuritest. Või kas olen saanud asjast valesti aru? See vaesus ja viletsus, mida olen näinud ja peaaegu iga nädal näen Eesti külades ja asulates, tundub minu lääne kolleegidele täitsa uskumatu. Paljudes kohtades elati 1991. aastal paremini aastal kui 2009.
Kuradi jõhker Eesti!
Eesti ühiskond on nagu hüään, kes armutult rebib lõhki nõrgad ja jätab preeriasse surema. See preeria võib olla Tallinnas Kopli, Tartus Hiinalinn või Kagu-Eesti tervikuna.
Keskmise eestlase moraalsed väärtused on pärit C-kategooria kauboifilmist. Video on piraat, muidugi, internetist tõmmatud või Sadamarketist ostetud.
Rääkides loomadest: eile nägin Tallinnas BMW roolis jälle šimpansit. Juhil oli sama madal laup, aga ka sõitis nagu šimpans, ettearvamatult ja ohtlikult. Loodan, et ei tee ülekohut šimpansitele. Neid ahve näeb igal kellaajal Hobujaama ristmikul, kus nad pööravad Laikmaa tänavalt tulles liiklusreegleid eirates vasakule Narva maanteele. Surmaralli jätkub ilma takistusteta.
On siis ime, et tuhanded eestlased valivad kolimise välismaale? Masspõgenemine Eestist kogub hoogu. Helsingi piirkonnas peavad koolid palkama juurde eesti ja vene keele õpetajaid. Tere tulemast! Elukeskkond, mis peab lugu õiglusest, demokraatiast ja turvalisest elust, ahvatleb.
Ise soovitan igale eestlasele, kellel see vähegi võimalik, kolida Eestist minema. Kohe. Ruttu. Kindlasti. Naasete 20–30 aasta pärast ja toote kaasa väärika eluviisi ja kõrgema moraali. Võib-olla juba enne seda on Euroopa Liit kehtestanud viimaks ühtse sotsiaalpoliitika, Eesti poliitikute kiuste, mis võiks olla päästerõngaks Eesti nõrgematele.
Pole ka ime, et välismaale Soome pürgivatel Eesti ettevõtetel on probleeme just nimelt moraaliga. Kõik mäletavad Tallinki juhtide sigatsemist laeva peal. Ka teehooldusfirma Teho seiklused Soomes ei näidanud eriti kõrget moraali. Soome ehitajate liidu koduleheküljelt leiate kümnete Eesti ehitusfirmade nime, keda enam ei lasta Soome ehitustele maksmata palkade või päevaraha tõttu.
Eile nägin ma Eestimaad, kuradi jõhker oli, kuradi raisk!
Märkmed: