Tuttav toimetaja saatis mulle hiljuti e-maili, kus arvas, et mina võiksin midagi eesti keeles kirjutada. Mõned muidu ehk arvavad, et mina üldse eesti keelt ei oska. Toimetaja lubas minu lugu lihvida. Loodan, et palju vigu polnud. Peale sellesuvist Eesti-reisi tunnen, et minu eesti keele lugemine on juba nii kaugel, et sageli silmad väsivad enne ära kui huuled! Aitas palju ka, et sugulased on kõik juba endale arvutid ostnud ja trükikirja on ju kergem lugeda.
Nojah! Hakkasin siis eesti keele värki internetis lugema. Leidsin just hiljuti huvitava kodulehekülje, mis paistab olevat loodud noorte eestlaste grupi poolt, kellel on väga isamaalised seisukohad. Mõned vanemad siin kurdavad, et see kaua aega kestnud „kommunismus“ rikkus eesti noored täitsa ära. Paistab, et just nii see asi ei ole.
Grupipiltidelt näib, et need noored on vist eesti kaitseväelased või teenistuse hiljuti läbi teinud. Kellelgi pole ninas, huules või kõrvas metallist asju ja juuksuri juures käiakse sageli. Austavad Eesti vabadusvõitlejaid, kes olid saksa mundris ja nemad olid küllalt julged viibima Pärnus, kui ausammas seal avati. Mehed on ka käinud Sinimägede lahingute kohal, et austada neid, kes seal Eestit kaitsesid punase terrori eest.
Grupp kirjutab, et nende põhikirjas on 10 punkti. Need on:
1. Propageerida eestlast ja Eestimaad.
2. Suunitluseks on Eesti riigi, rahva, keele ja kultuuri sälitamine.
3. Järgida Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, kuni need ei ohusta EV kodanikke, eesti keelt ja kultuuri.
4. Ei poolda eestlaste segunemist teiste rasside esindajatega.
5. Mitte-eestlastest põgenike Eestisse asumise vastu.
6. Soovime Eesti Vabariigi Kriminaalkoodeksi karmistamist.
7. Pooldame surmanuhtluse taastamist Eesti Vabariigis.
8. Ei poolda liitumist Euroopa Liiduga.
9. Nõuame Venemaalt Tartu Rahu lepingus sätestatud piiride tunnustamist.
10. Mõistame hukka kõik seksuaal-vähemused ja ei näe neile kohta Eesti Vabariigis.
Grupp kirjutab ka, et majanduslikult:
1. Taotleme astmelise tulumaksu kehtestamist.
2. Taotleme kaitsetollide kehtestamist.
3. Oleme Eesti Vabariigi maa ja kinnisvara mitte-eestlastele müümise vastu (olgu isik või organisatsioon).
Grupp kirjutab veel asjadest, mis neile lihtsalt pähe ei mahu. Mõned näited:
„Narvas, üsna piiripunkti lähedal, Hermanni kindluse ees seisab oma täies hiilguses ausammas, mille tippu ehivad nagu muiste kunagi, vihkamist ja surma tähistavad sirp, vasar ja punane viisnurk. Huvitav, kas mitte riigikogu ei tunnistanud kommunismi kuritegelikuks?....”
„Kui avati esimene Eesti Leegioni ausammas Pärnus, kisti see tohutu kiirusega maha — pidi teatud etnilisi gruppe solvama… Sammas on meie pealinnas Tõnismäel, tundmatu võõrvallutaja kuju. Ja tahaks teada, kas see agressiooni ja okupatsiooni tähistav asi ei solva siis meie, eestlaste kui põliselanike tundeid ja au?........”
„Sealsamas Narvas on veel üks okupatsiooni tähistav koledus — vene tank T-34 ja selle alusel jube tekst mingist „vabastamisest”. Olgu, kui Narva linnavalitsus ei saa selle mahavõtmisega hakkama, siis mõni kõrgem instants võiks. Saaks vähemalt Narva jõe äärse kaunimaks.”
Kui soovite saada rohkem infot sellest grupist, siis leiate neid võrguaadressil: http://geocities.com/estland88...
Lihtsalt pange hiire nool sinimustvalge lipu peale ja klõpsti… olete kohal eestikeelsel võrgulehel. Inglise keel jätab vähe soovida, aga mis sellest!
Huvitav kodulehekülg isamaal (77)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
*vabandan ka kiire trükimise pärast tulnud vigade pärast juba ette, et mõni silmakirjalik saaks rõõmu tunda:)
88 kui sümbol Eesti jaoks, peaks igale patriootlikule eestlasele meenutama aastat 1988, paljudele, kes asjas pole olnud, väike selgitus. 1988 aasta oli nn uue ärkamisaja algus. EPOle, mille liige olenga mina sümboliseerib ta aastat 1988. Ajaloovõhikud muidugi leiavad just selliseid sarnasusi, nagu nende silmad näha tahavad. Sellel numbril võib olla tuhat tähendust, meie jaoks tähendab ta seda püha aastat. Ja mis puudutab Eesti ajaloo tundmisesse, siis tundub, et väliseestis on selle õpetamine noortele jäänud lünklikuks. Ei kahtle vanemate inimeste aatekisuses, aga räägime mõned asjad selgeks.
1.Eesti Leegion võitles Eesti Vabariigi taastamise nimel, selles pole kahtlust. Selleks valiti võimalus, mis ainsana tollal oli reaalne. Saksa mundrit kanti iseenesest mõistetavalt. Nimelt hävitas Nõugogude okupatsioon eelnevalt Eesti Kaitseväe täielikult. omandas selle relvad. ladudes olevad vormid hävitatti. "Alasti sitahark käes(ühe Leegionäri sõnad" poleks saanud seda teha. Kanti puhtaid Eesti tunnuseid, Eesti vabadust sümboliseerivat Mõõgaga kätt krae lõkmel ja varrukal SiniMustValget, e siis meie rahvuslikke pühasid värve. Ka Eesti 20.Diviisi tehnika oli märgistatud Eesti tunnustega. Häbi peaks olema kommenteerial, kes seostab võitlust Hitleri vaadetega. Et Eesti mehi autasustatti, see pole mitte häbiasi, see näitab, et neid hinnati kõrgelt. Millest rääkides ajaloolaste ja eelkõige Leegionäride endaga pole sugugi kahtlust. Eesti mees oli läbi ja lõhki oma Isamaa poeg ja austagem seda.
2. Teadmiseks teile väliseestlased. teil õnnestus Läände saada just tänu nendele samadele Eesti Leegionäridele, kes lõpus nähes, et vaenlane murrab läbi teistest kohtadest, mitte Meie meeste poolt sangarlikult kaitstud Sinimägedest. Võtsid vastu otsuse võidelda ennastohverdavalt niikaua kui saab, et hoida rinet, võimaldamaks võimalikult paljudel tsiviilinimestel põgeneda Läände punaterrori eest. Seda tehti verehinnaga. ja see väliseesti noorus, kes seda on unustama kippunud häbistab enda Eesti juuri.
3. EPO riietusstiili kallal vingumine on kuidagi väga väiklane ja väga nõukogudelik. Eks iga inimene käib riides, kuidas talle meeldib. kannab ka EPO ülikondi kui selleks on põhjust. Rahvusvärvide kandmine varrukal on aga auasi, milleks paljude julgus paraku ei küündi. Meie EPO liikmed, oleme alati aega leidnud Eestimaa jaoks, me hingame koos temaga. Oleme kasvanud siin ja siin sügaval on Meie juured. Tunneme oma Isamaa ajalugu ja oleme uhked oma esiisade üle. side nendega pole meil vastupidiselt mõnele siinkommenteeriale kadunud. teed hiitesaludesse ei rohtu meie jaoks.
*Vastupidiselt teistele poliitilistele organiatsioonidele olime ka Lihula mälestusmärgiga, nii selle avamisel, kui ka selle kaitsmisel, käsikäes koos lihula rahva ja T.Madissoniga.
Ja veel.. kutsuks üles kõiki targutajaid võtma osa Eesti taasülesehitamisest. Kommunismi väljajuurimisest jne. Sõnu loopida on ilus, aga võiks olla motiiviks, nagu meilgi EPOs "vähem sõnu, rohkem tegusid", selleks ei laulagi me kiidulaulu, vaid eelistame tegusid.
NB! Ühe kommenteeria, kes esineb väliseestlasena, kommenteerimis kellaajad ei lähe kohe kuidagi Kanada ajaga kokku. Aga eks usse leidub ja pole kommunism ja sionism ka sealpool ookeani teist paljudest mööda jooksnud, nagu näha.
1.Eesti Leegion võitles Eesti Vabariigi taastamise nimel, selles pole kahtlust. Selleks valiti võimalus, mis ainsana tollal oli reaalne. Saksa mundrit kanti iseenesest mõistetavalt. Nimelt hävitas Nõugogude okupatsioon eelnevalt Eesti Kaitseväe täielikult. omandas selle relvad. ladudes olevad vormid hävitatti. "Alasti sitahark käes(ühe Leegionäri sõnad" poleks saanud seda teha. Kanti puhtaid Eesti tunnuseid, Eesti vabadust sümboliseerivat Mõõgaga kätt krae lõkmel ja varrukal SiniMustValget, e siis meie rahvuslikke pühasid värve. Ka Eesti 20.Diviisi tehnika oli märgistatud Eesti tunnustega. Häbi peaks olema kommenteerial, kes seostab võitlust Hitleri vaadetega. Et Eesti mehi autasustatti, see pole mitte häbiasi, see näitab, et neid hinnati kõrgelt. Millest rääkides ajaloolaste ja eelkõige Leegionäride endaga pole sugugi kahtlust. Eesti mees oli läbi ja lõhki oma Isamaa poeg ja austagem seda.
2. Teadmiseks teile väliseestlased. teil õnnestus Läände saada just tänu nendele samadele Eesti Leegionäridele, kes lõpus nähes, et vaenlane murrab läbi teistest kohtadest, mitte Meie meeste poolt sangarlikult kaitstud Sinimägedest. Võtsid vastu otsuse võidelda ennastohverdavalt niikaua kui saab, et hoida rinet, võimaldamaks võimalikult paljudel tsiviilinimestel põgeneda Läände punaterrori eest. Seda tehti verehinnaga. ja see väliseesti noorus, kes seda on unustama kippunud häbistab enda Eesti juuri.
3. EPO riietusstiili kallal vingumine on kuidagi väga väiklane ja väga nõukogudelik. Eks iga inimene käib riides, kuidas talle meeldib. kannab ka EPO ülikondi kui selleks on põhjust. Rahvusvärvide kandmine varrukal on aga auasi, milleks paljude julgus paraku ei küündi. Meie EPO liikmed, oleme alati aega leidnud Eestimaa jaoks, me hingame koos temaga. Oleme kasvanud siin ja siin sügaval on Meie juured. Tunneme oma Isamaa ajalugu ja oleme uhked oma esiisade üle. side nendega pole meil vastupidiselt mõnele siinkommenteeriale kadunud. teed hiitesaludesse ei rohtu meie jaoks.
*Vastupidiselt teistele poliitilistele organiatsioonidele olime ka Lihula mälestusmärgiga, nii selle avamisel, kui ka selle kaitsmisel, käsikäes koos lihula rahva ja T.Madissoniga.
Ja veel.. kutsuks üles kõiki targutajaid võtma osa Eesti taasülesehitamisest. Kommunismi väljajuurimisest jne. Sõnu loopida on ilus, aga võiks olla motiiviks, nagu meilgi EPOs "vähem sõnu, rohkem tegusid", selleks ei laulagi me kiidulaulu, vaid eelistame tegusid.
NB! Ühe kommenteeria, kes esineb väliseestlasena, kommenteerimis kellaajad ei lähe kohe kuidagi Kanada ajaga kokku. Aga eks usse leidub ja pole kommunism ja sionism ka sealpool ookeani teist paljudest mööda jooksnud, nagu näha.
Kas Peeter põhjustab vihaseid märkusi sellepärast, et ta annab õiget nõu? Mitte ei kiida lolusi järgi?
Arvamus
TRENDING
