Huvitav külaskäik, millest kasvas välja mahukas projekt (1)
Eestlased Kanadas | 25 Nov 2005  | EEEWR
Meie selle aasta 15. aprilli lehenumbris oli pikemalt juttu ühest kuulsamast eesti arhitektist, palju tunnustust ja auhindu võitnud Tõnu Altosaarest, kes töötab Kanada ühes suuremas arhitektuurifirmas Bregman + Hamann, kelle projekteeritud on suurem osa Toronto südalinna pilvelõhkujatest.
Tõnu Altosaar koos Tema kuningliku kõrguse, dr. Sheikh Sultan Bin Mohammed
Al Qasimiga Inglismaal.
Foto: erakogust

Firma peakorter asub Torontos, kontor on neil olnud pikka aega ka Hiinas ja rahvusvahelist tööd tehakse paljudes teisteski riikides. Hiljuti aga laienes firma tegevusväli veelgi, kuna üks väga kõrge isik valis oma projektide tegemiseks välja just nende firma. Nii et ühestainsast algul juhuslikuna tundunud telefonikõnest võib saada alguse midagi väga suurt ja kapitaalset.

Anname sõna Tõnu Altosaarele endale, kes räägib, kuidas kõik alguse sai.

Möödunud kevadel helistas mulle üks mees, kes oli näinud meie firma profiili internetis ja tahtis kokku saada, et rääkida Kesk-Idast, peamiselt Araabia Ühendemiraatidest. Taolisi kõnesid oli olnud varemgi — oli pakutud suhtlemist kõrge isikuga jne. Nõustusin mehega kohtuma ja kuulasin tema juttu. See ei erinenud palju teistest, mida olin kuulnud, kuna kõik lubasid leida mingisugust kontakti tähtsate inimestega, aga siiski andsin talle broshüüri, et ta saaks seda oma kontaktisikutele näidata. Nimelt otsiti Kanada firmat, kes teeb rahvusvahelist tööd.

Mõne nädala pärast helistas mees tagasi, öeldes, et tema kliendile meeldis meie töö ja tahaks kokku leppida koostöö suhtes. Kuna meil on vaja seal kohalikku partnerit või võõrustajat, siis on vaja maksta teatud summa sellele partnerile, et saada töötamisõigused. Oli ka vaja maksta teatud protsent sellele mehele igast meie kontraktist, mis ta meile hankis. Minu partnerid kõhklesid. Meil oli ka samal ajal üks pakkumine Katarist. Kui minu kontaktisik sai sellest teada, ütles ta, et siis peab aus olema ja nimetama, kellega on tegemist.

Mees ise on palestiina päritolu, Torontos sündinud, Sharjah’s üles kasvanud ja Toronto Ülikooli lõpetanud. Ta nimetas, et tegemist on kuningliku perekonnaga. Tema ema on olnud 18 aastat Sharjah sheigi perekonna teenistuses — nende ehitusettevõtete juht. See muutis mu meelt, aga minu partnerid ei olnud ikkagi väga kindlad, ja nii see asi venis natuke. Emafirma pakkus meile kahte kõrgehituse kompleksi — hotell/kontor/ärid. Sheigil aga olid oma plaanid, mis said eesõiguse.
Sheigi palee Sharjah¹s.
Foto: erakogust

Juulis tuli teade, et kui tahame kokku saada, peab see kohe sündima või nad otsivad kellegi teise. Et teha asja lihtsamaks, kutsus sheik meid külla oma suvemajja, mis asub Inglismaal. Lendasime Londonisse ja järgmisel päeval sõitsime kiirrongiga Gatwick’i. Seal ootas meid Rolls Royce. Pooletunnine sõit läbi ilusa maastiku, ja olimegi kohal. Tema kuninglik kõrgus dr. Sheikh Sultan Bin Mohammed Al Qasimi võttis meid isiklikult vastu maja ees, mis oli võib-olla ühe magamistoa võrra väiksem kui Buckinghami palee. Järgnes paaritunnine jutuajamine ja tutvumine, tuur lossi alumisel korrusel ja jalutuskäik haljasalal, mille agronoomiainsenerist sheik oli ise kavandanud. Tema maa-ala keset Inglise maastikku on umbes 1000 aakrit (450 hektarit). Siis toimus meile kolmele lõunasöök, mis serveeriti laual, mis oleks küllalt suur 40 inimese jaoks, ja toitu oli ka vähemalt nii palju. Alkoholi muidugi ei pakutud.

Sheik on väga haritud mees, saavutanud teaduslikud kraadid Exeteri Ülikoolist Inglismaal. Ta on kirjutanud mitu raamatut emiraatide ajaloost ja piirkonnast. Muidugi käis kogu me jutt inglise keeles.

Peale sööki läks jutt äri peale ja ta pakkus meile uue linna kavandamist, mille majad ta tahab annetada oma kodanikele elamiseks või väljaüürimiseks. Projekti maksumus oli üle 200 miljoni dollari. Pidime tegema eskiislahenduse ja talle näitama septembri algul, enne kui ta läheb tagasi Sharjah’sse. Peab nimetama, et Sharjah on maa-alalt seitsmest emiraadist suurim, aga kolmas rahvaarvu poolest Abu Dhabi ja Dubai järel; tal on piir Dubaiga.

Järgmine visiit oligi septembris ja siis oli seal ka ta briti päritolu peainsener ja Sharjah’ pea linnaplaneerija. Jälle jutuajamised, jalutuskäigud ja söömine. Pärast koosolekul selgus, et vajadus ehitustüübile oli erinev sellest, mida sheik oli meile eelmisel korral selgitanud ja oli vaja teha väikesed muudatused. Lubasin need teha oktoobrikuuks. Siis rääkis ta ka vajadusest rajada kinnine staadion, kus kuningriigi noored saaksid sõita mootorratastega kontrollitud miljöös.

Septembrikuise visiidi korraldasin nii, et sain ühtlasi võtta vastu Tallinna peaarhitekti Ike Volkovi kutse esineda Tallinna Visiooni Konverentsil. Peale sheigiga kohtumist lendasin Tallinna ja veetsin seal viis päeva. Kohtasin taas tuttavaid, kellega varemgi ehitusasju arutatud, nii et väga kodune tunne juba.

Oktoobris olin kaks nädalat Sharjah’s, just Ramadani ajal. Oli väga huvitav. Sharjah on eht moslemiriik, seal ei jooda alkoholi ja Ramadani ajal ei tohi päevavalguse ajal midagi süüa ega juua. Dubai on aga liberaalsem riik, kuna seal on palju rahvast väljaspoolt. Abu Dhabis on õli ja Sharjah’s maagaas, Dubais aga peamiselt ainult turism. Kuigi Shanghais, kus on meie firmal samuti kontor, ehitatakse tohutult palju, ei ole ma näinud korraga nii palju kraanasid kui Dubais. Muudkui ehitatakse. Sinna tuleb ka maailma kõige kõrgem ehitis — 200-korruseline Burj Dubai.

Minu reis Sharjah’sse oli edukas. Kohtusin kaks korda sheigiga, samuti inseneri ja planeerijaga. Ka nende kontorid näevad välja nagu paleed. Sõitsin põhjalikult läbi Sharjah’ ja Dubai, uurisin ehitisi, kultuuriesemeid jne. Projekt võeti vastu ja sõlmisime väga atraktiivse lepingu. Sisse maksti pool eskiisprojekti rahast ja ülejäänu siis, kui eskiis- ja masterplaan on valmis, mida esitangi varsti. Leppisime kokku ka kavandus- ja tööjooniste ning järelvalve osas. Projekti maksumus võib olla kuni $300 miljonit. Tegin korda kõik vajalikud dokumendid, nüüd on B + H Bregman ja Hamann’il kontor Sharjah’s.

Peale selle esimese projekti teeme ka eskiisjoonised suure villarajooni projektile ja siis ka kõrghoonete kompleksile, millest oli eespool juttu. Selle maksumus on samuti üle $120 miljoni. Jätsin neile uurimiseks liikuva katusega staadioni projekti, mille olime kavandanud peaaegu 20 aastat tagasi ja millele tegin väiksed muudatused.


Hiljuti saime ka teada, et võitsime suure meelelahutus- ja eramukuurordi ehituskavandi Maltas, ühe Kuveidi ettevõtjaga, kellel ma käisin külas, kui olin Dubais. Juba on pakutud uusi projekte Maltas, Dubais, Kataris ja Liibüas. Eks näe — sõidangi nüüd tagasi, et seda esimest projekti korralikult käivitada. Samuti on väga aktiivne meie Hiina büroo ja mul on Guangzhou’s paar projekti. Loodan ainult, et need vähe ootavad, et saan Sharjah’ tööga natukene edasi jõuda.





 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Anonymous28 Nov 2005 12:23
Hei! See valges riides mees paistab ka nagu tahaks olla Lucia nagu eelmise artikli piltides. Ainult küünaldega kroon puudub.
(oo - ja habe maha - see ei kõlba)

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Kanadas