18. veebruaril kell 8 õ on muusikasõpradel erakordne võimalus kuulata Toronto Kuningliku Konservatooriumi Koerner Hall’is nüüdismuusika ansambli Absolute Ensemble kontserti „ABSOLUTE BACH RE-INVENTED“ Kristjan Järvi dirigeerimisel. Kontserdil on kaastegev pianist Simone Dinnerstein.

Kontserdi tutvustuses küsitakse: mida teeks küll Bach, kuulates oma muusika töötlusi Absolute Ensemble’i ettekandes? The New York Times (NYT) on neid iseloomustanud sõnadega: „Improv, Techno-Tricks and a Bach Framework.“ Võib-olla pöörab Bach neid kuuldes end hauas ringi? Ei usu, pigem tõstaks maestro vaimustunult ja heakskiitvalt pöidlad üles, jääks seda muusikat huviga kuulama ja koguks ehk oma teoste interpretatsioonidest värsket inspiratsioonigi.

Tegemist on unikaalse muusikaga, mis viib kuulaja barokist rockini läbi mustlasmuusika ja hip-hopi. Kontserdil tuleb ettekandele Gene Pritskeri, Charles Colemani, Daniel Schnyderi, Mike Blocki ja Matt Herskowitzi muusika.

NYT kirjutas 12. aprillil 2009, et kohe pärast seda, kui dirigent Kristjan Järvi moodustas oma Absolute Ensemble’i 1993. a., kujunes see New Yorgi üheks kõige mitmekülgsemaks ja silmapaistvamaks kaasaegse ning klassikalise muusika ansambliks omataoliste seas. Absolute’i repertuaaris on kõike: kultuurilisi piire ületavat nüüdismuusikat ja jazzi, klassikute teoseid ja rocki. Järvi ütleb, et lõimib eri muusikastiile sellepärast, et see talle meeldib.

Ajakirjanduses on esile tõstetud Kristjan Järvi asjatundlikkust ja tema avarat muusikalist ampluaad, mis hõlmab erinevaid ajastuid barokist kuni tänase maailma muusika kõige põnevamate stiilideni välja. Ansambel kasutab ettekannetes mh kaasaegseid ja üllatavaid elektro-akustilisi vahendeid oma muusikaliste taotluste esiletoomiseks.

Eesti ajakirjanik Kristel Kossar, kes tegi mõned aastad tagasi Kristjan Järviga intervjuu, märgib selle sissejuhatuses, et kõik, kes on viibinud Kristjan Järvi dirigeeritavatel kontsertidel, on tajunud maestro sisemist põlemist, mis „sekunditega süütab muusikale avatud südametes ilmatu tule“. Kristjan Järvi armastab muusikat ja seda kirglikku armastust on ka igal kontserdil tunda.

Küsinud ühes varasemas intervjuus Järvilt, missugune muusika noore dirigendi hingekeeli kõige enam puudutab, vastas viimane kõhklemata: „Eesti muusikast ilusamat pole maailmas olemaski.“ Eestlaseks olemist peab Kristjan väga tähtsaks, ta räägib ka eesti keelt.

Järvi lisab, et kogu klassikaline muusika Beethovenist Tubinani on üles ehitatud rahvamuusikale. /…/ Ka Sibelius tegi oma muusikast rahvamuusika ja tema muusika tekitas terve riigi.

Kristjan Järvi, kes lahkus Eestist vaid 7-aastasena, möönab, et Ameerika on teda palju mõjutanud. New Yorgi taolises suurlinnas elades võib näha rohkesti seda, millest õppida ja mida omandada. Samas mõjub New York talle ka väsitavalt ja tekitab pinget, sest tulemust tahetakse seal kohe ja nüüd. „Vahel tekib tunne, et ei saa enam hingata,“ pihib ta.

Samas intervjuus iseloomustas Järvi Absolute Ensemble’it, mille looja ja kunstiline juht ta on, järgmiselt: „Nemad on muidugi hoopis teisest puust muusikud. /…/ Absolute’i mehed on veel palju rohkemaks suutelised, improviseerivad igas stiilis, neil on uskumatu ansamblitunnetus ja tehniliselt on nad asjast üle. See on pigem nagu rockbänd – me oleme koos suureks kasvanud, teame üksteist. /…/

Järvi pole midagi jätnud juhuse hooleks. Isegi mitte ansambli riietust ega seda, kuidas lavale tullakse või milline on valgustus.

Ta leiab, et puhtalt klassikalise muusika esitamisel tehakse peamiselt kaks viga: kas tehakse ülemääraseid pingutusi publikuga kontakti loomise nimel, mis muudab repertuaari selliseks, et keegi pole sellest õieti huvitatudki; teine stsenaarium on, et klassikalistest muusika kontserditest tehakse mingi eksklusiivne, ainult valitutele mõeldud klubi.

Kristjan Järvi sündis 13. juunil 1972 Tallinnas. Ta on eesti dirigendi Neeme Järvi noorem poeg.
Kristjan Järvi perekond kolis Ameerika Ühendriikidesse, kus ta alustas oma kooliteed 1980. aastal. Ta on õppinud Manhattani muusikakoolis klaverit, Michigani ülikoolis dirigeerimist, täiendanud end Salzburgi Mozarteumis pianistide meistriklassis.

Kristjan Järvi asutas 1993. a. New Yorgis ansambli [i]Absolute Ensemble, mille kunstiline juht ja peadirigent ta siiani on.

Külalisdirigendina on ta juhatanud mitmeid sümfooniaorkestreid Valencias, Turus, Tamperes, Malmös, Umeås ja Västerasis. Samuti ka Göteborgi Sümfoonikuid, Winterturis Shveitsis, Colorado festivalil Vailis Detroidi sümfooniaorkestrit, Presidendi Sümfooniaorkestrit Ankaras, Tallinna Kammerorkestrit jpm.

2007. a. pälvisid Kristjan Järvi ja Absolute Ensemble oma silmapaistvate esinemiste eest maineka autasu – Deutsche Bank Prize for Outstanding Artistic Achievement[/i].

Märkmed: