Concordia Lutheran Seminary vääristas kauaaegset St. Catharines'i Eesti ühiskonna liiget Hendrik Eichenbaumi medaliga „Servant of Christ”, mille üleandmine toimus 6. mail seminari iga-aastasel lõpuaktusel ja jumalateenistusel Grace Lutheran kirikus St. Catharines'is.
Sissejuhatavas sõnavõtus andis seminari esindaja dr. Stephenson ülevaate Hendriku elust, saavutustest ja koostööst kirikuga: „Hendrik sündis Eestis 1925. a. kuuenda lapsena talupidajate perekonnas. Pärast Tõrva gümnaasiumi lõpetamist 1943. a. sõjakevadel põgenes ta Soome. Järgmisel aastal pääses koos kaaseestlastega poliitilise põgenikuna Rootsi. Seal ta töötas alul metsa- ja vabrikutöölisena. Siis aga avanes võimalus õppida tsiviilinseneriks Göteborgi Polütehnilises Instituudis. Pärast lõpetamist töötas ta inseneri/ehitusfirmas Malmös. Ta abiellus Ellen Aasamäega a. 1950 Lundis ja aasta hiljem sündis perre tütar Eva. 1953. a. emigreerus perekond Kanadasse, asuti elama Niagara Falls'i, kus Hendrik leidis töökoha firmas
H.G. Acres Engineering Consultants Co. Viimane oli 1950—60-ndatel aastatel mainekas ja kiiresti kasvav firma, kus peamiselt tegeldi elektrijõujaamade projektidega nii Kanadas kui välismaal. Hendrik sai tsiviilinseneri osakonna juhatajaks ja oli isiklikult vastutav paljude Kanada projektide elluviimise eest (Churchill Falls Hydro Elektrijõujaam ja Thoroldi kanali alune tunnel, samuti rahvusvahelistes jõetammide projektides Aasias ja Lõuna-Ameerikas). Tema väga edukat insenerikarjääri tunnustati 1994. a.
Professional Engineers of Ontario prestiizhika auhinnaga
Engineering Excellence Award.
1980-ndatel alustas ta osaajaliselt õpinguid
Concordia Lutheran Seminary's
Master of Theological Studies programmis, mille lõpetas 1990. Seminar tunnustab ja hindab neid aastaid, mil Hendrik oli pühapäevakooliõpetaja, juhendas leeriõpetust eestikeelses koguduses, asendas ajutiselt koguduse õpetajat pärast õp. Oskar Gnadenteichi ametist lahkumist. Hinnatud on ka tema arvukad kirjutised ning illustratsioonid piibliainelistes väljaannetes.”
Halvenenud tervisliku seisundi tõttu polnud Hendrikul isiklikult võimalik sellest tseremooniast osa võtta. Ülalmainitud teenetemärgi võttis vastu tema poeg Toomas, kes luges ette ka oma isa lühikese tänukirja:
„Sellest päevast alates, mil ma sündisin väikeses talumajas Eestis 81 aastat tagasi, on Jumal mind kaitsnud ja vorminud läbi mitmete elukatsumuste, kui ma rändasin ja elasin neljas erinevas riigis…. Siin, Kanadas juhtis Jumal mind seminari, kus mul oli hea võimalus kuulda Jumalasõna õpetamist ja kuulutamist täie veendumuse ja selgusega. Nüüd, oma elutee videvikuaastatel, leian ma suurt lohutust seminari kogemustest ja võtan seda tunnustust kui kinnitust ja meeldetuletust minule ja mu perekonnale Jumala piiritust armastusest, headusest ja halastusest.”
50 aastat pärast lahkumist oma kodust, vanematest, õdedest ja vennast oli Hendrikul 1993. a. võimalus tagasi minna ja külastada Eestis oma sünnikodu. Sellel sündmusterikkal külastusel jutlustas ta ka oma kodukirikus Helmes ja juhendas seal leeriõpetust.
Hendrik ja tema abikaasa Ellen elavad Niagara Falls'is. Viimastel aastatel on Hendrik aktiivselt kirjutanud memuaare ja Kanada eesti immigrantide kroonikat, aga ka maalinud ja jätkanud Piibli lugemist ning uurimist.
Tema poeg Toomas perekonnaga elab Burlingtonis ja tütar Eva abikaasaga Kingstonis.
