Eestis on üldised haigestumuse ja ka hospitaliseeritute näitajad languses. Siiski on surve intensiivravipalatitele tugev, tühjasi voodikohtasid on väga vähe või üldse mitte. Väga suure panuse sellesse annab Ida-Virumaa, kus paljud isikud keelduvad pakutavast vaktsiinist.
Ida-Virumaal on üle 80-aastastest vaktsineeritud vaid veerand ja ülejäänud keelduvad sellest, arvates, et haiguse läbipõdemine on kergem kui vaktsiini kõrvalmõjud.
"Mina ei saa ka aru, miks need inimesed niimoodi arvavad, kui me vaatame numbritele otsa, mis Eestis on. TÜ Kliinikum teenindab Ida-Virumaa kõige raskemaid haigeid, peaaegu iga päev tuleb kolmanda astme intensiivravi osakonda Ida-Virumaalt mõni inimene," ütles teadusnõukoja juht Irja Lutsar.
"Koroonat ei saa üldse vaktsineerimisega võrrelda. Me räägime AstraZeneca puhul väga selgest sündroomist, kus on trombid koos trombotsütopeeniaga. Ühte juhtu ma olen kohanud, mida on kirjeldatud vanemal kui 60-aastasel inimesel, ja see on siis kogu Euroopas. Nii et see on enamasti ka Euroopas väga harva esinev, väga spetsiifiline sündroom. Praeguseks on teada, missuguse sündroomiga on tegemist, ja kui teatakse, millega on tegemist, siis osatakse ka ravida," selgitas Lutsar.
Lutsar tunnistas, et ei mõista Ida-Virumaa eakaid, kes vaktsineerimisest keelduvad, seda enam, et AstraZeneca vaktsiin on nende ihaldatud Sputnikuga väga sarnane, lihtsalt Sputniku kohta on veel liiga vähe informatsiooni.
