EASi USA haru Enterprise Estonia juhi Andrus Viirgi läbi viidud üritusel astusid üles noored Eesti ettevõtjad, USA riskikapitalistid ning Skype'i vahendusel ka Eesti Vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves. Peamiste teemadena arutleti selle üle, mis eristab Eestit teistest riikidest, kuidas selline tehnoloogiline areng on saanud aset leida ning kas Eesti lahendusi saaks ka mujal maailmas rakendada.
Jättes presidendi kõrvale, siis ilmselt nimekaim esineja oli Eesti juurtega riskiinvestor Steve Jürvetson, kes andis väga hingestatud ning energilise pooletunnise esitluse. Jürvetsoni presentatsiooni läbivaks mõtteks oli, et muutused on head ja loovad uusi võimalusi. Alguseks küsis ta publikult, et mis on 20 aasta pärast nende arvates edukaim ettevõte, lubades õigesti vastanule 150 dollarit, kuid lajatades kohe kerget raha lootnutele, et seda firmat ei ole veel olemaski. "Kas 20 aastat tagasi oli Google või Facebook olemas? Isegi Apple oli hinge vaakumas," tõi Jürvetson näite ning lisas, et seda firmat ei eksisteeri veel.
Jürvetsoni sõnul on sektorites toimuvad segilöömised või segadused vajalikud innovatsiooniks. See tähendab halba vanadele, kuid head uutele. Ta tõi näite hiljutisest kriisist autotööstuses ja Teslast. 2009. aastal läksid General Motors ning Chrysler pankrotti. Mida enamat sai Tesla noore firmana loota sektoris, kus aastakümneid on need titaanid valitsenud? See on ideaalne võimalus uutele tegijatele ning nüüdseks on Tesla juba oma edulugu suutnud tõestada.
Jürvetsoni sõnul muutuvad vanad sektorid andmetepõhiseks ning lisaks uute tõusvate aladega võime järgmise 20 aasta jooksul oodata suuri muutusi just põllumajanduses, töötlevas tööstuses, robootikas, kosmosetehnoloogias ning sünteetilises bioloogias.
"Tehnoloogia areneb üha kiiremini ja ma tean juba praegu, et 10 aasta pärast investeerin sektoritesse, mille olemasolust pole mul praegu aimugi," tõmbas Jürvetson futuristlikule presentatsioonile joone alla.
Esimene paneeldiskussioon oli dekoreeritud väga mainekate nimedega, alustades Jürvetsonist ning Ilvesest, kellele lisandusid veel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT ase-kantsler Taavi Kotka, Sky-pe'i esimene töötaja ja Trans-ferwise'i asutaja Taavet Hinrikus ning Skype'i strateegilise partnerlussuhete vanemdirektor Scott Miller. Diskussiooni juhtis Oaklandist pärit ajakirjanik Cyrus Farivar, kes silmnähtavalt oli Eestist kui IT-riigist väga vaimustuses.
Eestlased peavad ikkagi Skype'i enda lapseks, vaatamata faktile, et asutajateks olid rootslane ja taanlane. Seda nähakse paljude silmis ka Eesti visiitkaardina nagu Miller välja tõi. "Kohtusin USA sisemaal ühel konverentsil inimesega ja kui ütlesin, et töötan Skype'is, siis tema vastus oli: "Oi, ma armastan Eestit!"."
Skype'il on tegelikult palju suuremgi roll mängida, kui lihtsalt Eesti tutvustamine. Jürvetsoni sõnul on see hea näide, et firma ei pea asuma Räniorus millegi suure saavutamiseks, vaid saab välja tulla ka kuskilt väiksemast kohast. Kotka tõi välja, kuidas see andis enesekindlust talle endale oma firma tegemiseks. "Skype'i edu andis mulle enesekindlust juurde, sest ma nägin, et ma olen targem nendest kuttidest, sest me käisime koos ülikoolis," naljatles Nortali (Webmedia) asutanud Kotka.
Kohale tulnud audientsile avaldas ilmselt enim muljet Eesti e-tervise süsteem digitaalsete retseptide, haigusloo ja palju muuga. Publikus istunud skandinaavlane küsis paneelilt, kas seda süsteemi oleks võimalik rakendada ka Põhjamaades? "Seal on kaks probleemi. Esiteks pole see loodud nende jaoks kohapeal ning teiseks see eeldaks suurel hulgal muude asjade nagu ID-kaart juurutamist," ütles Kotka.
Aga Põhja-Ameerika? "Olen rääkinud paljudele inimestele USAst ja Kana-dast meie süsteemist ning ID-kaardist, kuid nende esimene küsimus on kohe turvalisuse kohta. Nad ei usaldada ID-d," ütles president Ilves. Olen ka ise ameeriklastele ja isegi ühele kanadalasele seletanud meie ID-kaardi süsteemi ning olen kohanud täpselt sama reaktsiooni nagu president kirjeldas.
Teises paneelis asusid diskuteerima Eesti edu üle idufirmade maailmas Fortumo kaasasutaja Martin Koppel, MarinExplore'i asutaja Rainer Sternfeld, Now! Innovations tegevjuht Üllar Jaaksoo ning Guardtime tegevjuht Mike Gault. Peamise noodina jäi diskussioonist kõlama võimalik mull idufirmade sektoris, sest Eesti toodab 1,3 miljoni inimese kohta kordi rohkem idufirmasid, kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Sellegi poolest olid osalejad nõus, et see pole ilmtingimata halb asi ning ettevõtlikkus tuleb pigem ikkagi kasuks. Eks sellele mullile ole kaasa aidanud väga kiire ettevõtte asutamise võimalus ning eestlaste suur energiatase. Jaaksoo sõnul pole mullil ehk selle kujul midagi viga. Eestlased peaksidki olema aktiivsemad ja ettevõtlikumad ning üritada seda mulli praegu täita, lisas Now! Innovationsi juht.